Milttoni poolt eelmisel aastal läbi viidud uuringust selgus, et eestlased ootavad, et ettevõtted tegutseksid vastutustundlikest põhimõtetest lähtuvalt ning osaleksid aktiivselt ühiskondlike probleemide lahendamisel.

"Küll aga on ootuste ja reaalsuse vahel suured käärid - ettevõteid ei näha piisavalt tugevalt ühiskonna mõjutajatena," märkis Arras. Nimelt puudub eestlastel usk, et ettevõtted suudaksid mõjutada.

Pigem arvatakse, et muutusi suudavad ellu viia valitsus, meedia ja parlament. "See viitab sellele, et ettevõtjad kas ei tegutse vastutustundlikult või kui tegutsevad, siis ei räägi sellest," lausus Arras.

Milttoni mullukevadise uuringu teine oluline järeldus puudutas põlvkondade väärtusruumi muutust. "Kui tänane ettevõtja ei mõista, et tuleviku töötaja valib oma töökoha väärtustest lähtuvalt või tarbija teeb samadel alustel oma ostuotsuseid, siis need ettevõtted ei ole jätkusuutlikud," kirjeldas Arras.

Ühel hetkel kukuvad ära nii töötajad kui tarbijad. "Mul on siiski usku Eesti ettevõtja tervesse talupojamõistusesse. Küllap nende muutustega kaasa minnakse, aga edukamad on kindlasti need, kes juba täna valmistuvad," lausus ta.

Samas tunnistas Arras ühe parasjagu käimas oleva uuringu valguses, et ettevõtjate ja arvamusliidrite arusaam, mis on vastutustundlik ettevõtlus, on äärmiselt kirju. "Läbivalt peetakse selle olemuseks, et kuskile ja kellelegi tuleks raha annetada; justkui heategevus või sponsorlus oleks vastutustundlik ettevõtlus," kirjeldas ta.

Arras tõdes, et sellest vaatenurgast on Eesti ettevõtetel veel pikk tee minna. "Alustada tuleb sellest, et räägitaks samast asjast," märkis Miltton Nordicsi Eesti tegevjuht.

Sellest, mismoodi Eesti suurifirmades juba vastutustundliku ettevõtlusega tegeletakse ja kes täpsemalt sellele tähelepanu pöörab, loe lähemalt tänasest Eesti Päevalehe loost.