Eestlaste keskmine palk tõuseb üha enam
Eesti keskmine palk tõuseb aastast-aastasse, sooline palgalõhe väheneb kolmandat aastat järjest selgus statistikaameti andmetest.
Statistikaameti ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakonna juhtivstatistiku Mai Maasoo sõnul on keskmine brutopalk Eestis kasvanud. „Alates 2011. aastast on brutokuupalga kasv püsinud stabiilsena, eelmine aasta ta veidi kiirenes,” sõnas Maasoo. Kuigi see aasta aeglustus see uuesti. „Bruto kuupalga kasv oli 5,7%, esimeses kvartalis veidi aeglustus, mis on loomulik esimesele kvartalile,” ütles Maasoo. Palk ongi kolmandas ja neljandas kvartalis veidi suurem, sest siis makstakse välja erinevaid preemiaid ja toetusi töötajatele, selgutas Maasoo.
Aasta jooksul on kõige rohkem kasvanud brutopalk infotehnoloogia tegevusala ametikohtadel ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas. Paljudes valdkondades, kus oli väiksem keskmise brutopalga tõus, oli tõus Maasoo sõnul seotud miinimumpalga tõusuga.
Miinimumpalga suurus Eestis on statistikaameti andmete järgi Euroopa keskmisest miinimumpalgast veidi väiksem, aga see on Eestis aasta-aastalt kasvamas. „Kõrgeim miinimumpalk on Luxemburgis, madalaim Rumeenias ja Bulgaarias,” selgitas Maasoo. Luksemburgi miinimumpalk on 1999 eurot, Iirimaal 1563 eurot ning Hollandis 1552 eurot. Bulgaaria miinimumpalk on 235 ning Rumeenias 275 eurot.
Samas pole tema sõnul mitmes riigis alampalka kindlaks määratud, nii on näiteks heaoluriigis Taanis.
Sooline palgalõhe on Eestis endiselt Euroopa suurim, positiivse aspektina võib siinkohal aga Maasoo sõnul välja tuua, et palgalõhe on kolmandat aastat järjest langemas. Mäetööstuses ning finants- ja kindlustustegevuses on palgalõhe aga kõige suurem.
Ametikohtade hõive on Eestis Maasoo sõnul kõige väiksem nendel aladel, kus on kõige rohkem ametikohti. Kõige rohkem vabu ametikohti ongi töötleva tööstuse, kaubanduses ja haridussektoris. Enim inimesi käib läbi töötleva tööstuse ja kaubanduse ametikohtadelt, aga sinna neid kauaks püsima ei jää.
Statistikaameti andmete järgi on avalikus sektoris riigitöötaja keskmine brutopalk 1410€, riigitöötajate seas on umbes 2000 vaba töökohta, aga nende palgalõhe on 17%. Kohalikes omavalitsustes on vastavad andmed madalamad. Keskmine brutopalk on 949€, umbes 780 vaba töökohta on ja sooline palgalõhe on 12%. Erasektoris seevastu on olukord trastilisem. Eesti eraisikute poolt omatud firmades on keskmine brutopalk 1030€, vabasid töökohti on umbes 5500 ja sooline palgalõhe on 19%. Välismaa eraisikute poolt omatud ettevõtetes on keskmine brutopalk 1423€, vabasid töökohti on umbes 2900 ja sooline palgalõhe on märgatavalt suurem 30%.
