Eestlaste lihahimu on kasvamas

 (13)

Eesti toidutööstuse suurtootjate pressikonverents
Eesti toidutööstuse suurtootjate pressikonverentsFoto: Hendrik Osula

Eestlased söövad järjest rohkem liha. Isu kasvades tõuseb ka import, kuna kodumaine tootmine on üldiselt langustrendis, rääkis HKScani juht Anne Mere täna toimunud toidutööstuste pressiüritusel. Noored aga söövad aina vähem teravilja.

Sealihatootjatele oli kõige hullem 2016. aasta, kui sigade arv vähenes katku tõttu veerandi võrra. Nüüd on olukord loodetavasti stabiliseerumas, kuigi ka sel aastal leidis katku läbi lõpu 13 000 notsut kokku kolmes suurfarmis ja tootmine on aasta lõikes vähenenud 9 protsenti. Tarbimine samal ajal impordi arvelt kasvab.

Veiseliha tootmine vähenes tänavu aga järsult. Kui mullu esimesel poolaastal oli tapale viidavate veiste eluskaal 13 000, siis tänavu vaid 9500 tonni - langus 26 protsenti. Anne Mere seletas seda vähese nõudlusega. Samas on 7 protsendi võrra tõusnud linnuliha tootmine.

Pagaritel läheb teistest paremini

Pagaritööstuste jaoks oli tänavune esimene poolaasta hea - suurenes käive ja parandada suudeti ka tootlikkust. Palgasurve ja tööjõupuudus suurenevad motivatsiooni tootmist automatiseerida, aga see on tööjõumahukas pagaritööstustes üldiselt keerukam kui mujal, rääkis Leiburi juht Asso Lankots.

Seotud lood:

Murekohaks on vilets sisend - ehk teravili. Rukki saagikus tänavu võrreldes üsna katastroofilise mulluse tasemega küll paranes, kui hiline koristus ja vihmased ilmad mõjutavad selle kvaliteeti. Madalakvaliteetne vili kõlbab ainult loomasöödaks, mitte leiva küpsetamiseks.

Loe veel

Järgmisel aastal on aga rukki külvipind tänavusest väiksem, kuna talirukki külv hilineb. Kokkuvõttes võib öelda, et rukki külvipind väheneb Eestis järjepidevalt.

Pagaritoodete hinnakasvu põhjustab ka teise sisendi - või - hinna kallinemine. Viimaks mõjutab tootjaid aga ka üllatav demograafiline trend - nooremad inimesed söövad vanematest oluliselt vähem teraviljatooteid. Alla poole noortest söövad iga päev saia-leiba; pensionäridest teeb seda pea 90 protsenti.

Võikriis on möödumas

Farmi-Tere ühendfirma juht Katre Kõvask märkis, et või on poelettidele tagasi jõudnud, kuid harjumuspärasest veidi kallim. Piimatööstusel läheb üldiselt viimasel ajal paremini, kuid probleemiks on endiselt liiga väike lisandväärtus. Näiteks Saksamaal on käive töötaja kohta ligi 4 korda suurem kui meil.

Kõvaskile tegi muret, et valitsus tegeleb veidrate brändiprojektidega, selmet panna õlg alla seal, kus seda tõesti vaja. !Ega Eesti tooteid keegi kusagil niisama ei oota. Näiteks kui tahta minna Aasia turule, siis meid ei kuula keegi. Eesti riigi bränd on küll tore, aga ennekõike vajaksime kontaktide loomist, et meid keegi üldse jutule võtaks," rõhutas Kõvask.

"Samuti on küsimus selles, et meie ekspordivõimekus piirdub paljuski turgudega, mis jäävad 24h raadiusesse. Pikema säilivusajaga toodete puhul, nagu näiteks lõssipulber, jääb ainult hinnaargument, sest seda brändida ju ei saa. Tootele suurema lisandväärtuse andmine on endiselt küsimus, mis Eesti ekspordivõimekust pärsib," märkis ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare