Eestlaste loodud südamestimulaator meelitas rikkad jänkid meie meditsiini juurde
Nüüdseks on 37 kraadi juurde soojendatud seasüdamest saanud TTÜ elektroonikaosakonna meedikutele vaid töövahend. Ja kaugeltki mitte selleks, et sealiha kilohinnaga kokku ostetud saak keedupotti visata. Algamas on hoopis peenemad mängud. Vaja on täpselt doseeritud medikamente ja õiget elustamismetoodikat ning saabunud süda pannakse taas tööle. Täpsemalt väljendades ühendatakse vereringesüsteemi, stimuleeritakse elektriliselt, tekitatakse kunstlikke ülekoormusi ja infarkte ning mõõdetakse elektrilist juhtivust. Kõike seda selleks, et 1995. aastal alguse saanud südamestimulaatorite projekti edasi arendada.
Algusaegadel Eesti lipu all tüürinud leiutis on nüüdseks mitu korda omanikku vahetanud. Sedapuhku arendatakse TTÜ Elektroonikainstituudis südamelihaste isheemiat ja infarkti ennetavat seadet edasi jänkide meditsiinitehnoloogia hiiglase St Jude Medicali lipu all.
Peenike äri
TTÜ elektroonikaprofessor ja projekti eestvedaja Mart Min laiutab Mustamäel laiuva akadeemilise konverentsilaua taga nõutult käsi. Mees räägib kurvavõitu noodiga, kuidas Eesti rangelt reguleeritud meditsiiniäri viie-kuue turujagaja taktikepi järgi vaid rütmi taktis tantsu lööb. Nii käib see äri kogu arenenud maailmas. Siin vaba turumajanduse lihtne loogika ei toimi.
Meditsiiniäris uuele seadmele iseseisva patendi ja kasutamisloa saamist võiks vabalt võrrelda jutustusega kaamelist ja nõelasilmast. Teisisõnu tõstetakse mees metsast tuimalt FDA-s (USA Toidu- ja Medikamentide Assotsiatsiooni) ootajate pingile ? seda ka kõige parema idee korral. Nõelasilmast pääseb läbi vaid valitud seltskond, kellel piisavalt vahendeid väiksemad üritajad üles osta ja leiutis oma kaubamärgi all patenteerida. ?Muid valikuid siis lihtsalt ei olnud,? viitab Min mõned aastad tagasi toimunud superleiutise patendi loovutamisele. Kuna kolm Eesti leidurit ei tahtnud toona oma saavutust sahtlipõhja vananema jätta, siis nii käibki südamestimulaatorite edasiarendus Tallinnas vilkalt edasi.
Min demonstreerib uhkusega umbes 50 000 krooni maksvat stimulaatorit, kõrvutades umbes kõverdatud pöidla suuruse aparaadi vana ja uut mudelit. Uus versioon on vanast omajagu väiksem. Sisuliselt jälgib seade endiselt südame tööd, kuid välistab olukorra, kus südamelt nõutakse liiga palju ning tagajärjeks võib olla südamelihase infarkt. Lahenduse uudsus põhineb bioimpedantsi meetodil, mille sisuks on kudede ja organite elektrilise komplekstakistuse mõõtmine ja analüüsimine, kasutades selleks digitaalse signaalitöötluse vahendeid. Niisiis saadab südamesse asetatud sensor ohu tekkimise korral signaali näiteks ohustatud inimese käekellale, et viimane end vähem pingutaks, samal ajal automaatselt piirates stimuleerimise sagedust.
Jutu käigus selgub, et samasuguseid laual asetsevaid plaate paigaldatakse südame juurde ainuüksi Tartus ja Tallinnas umbes viiele inimesele nädalas. Kõrvaltseisjate suureks üllatuseks on tegemist samas üsnagi lihtsa operatsiooniga, mis kestab 20-30 minutit. Vaja pole isegi narkoosi. Sisuliselt tehakse rindkeresse väike sisselõige ning läbi selle viiakse naha alla nii stimulaator kui ka selle küljes olev juhe. Juhtme stimuleeriv ots viiakse läbi veeni südame vatsakesse.
Tootmine nagu Elcoteqis
Olgugi, et stimulaatori põhimõtte ja selle juurde kuuluva mikrokiibi on välja mõelnud eestlased, panustavad sellesse ka soomlased. Nende roll on Eestis välja töötatud väheseid pilootkiipe pisut suuremas mahus toota. Kui eestlaste stimulaatorid põhjanaabrite poolt toimivateks fabritseeritakse, haarab meditsiinitehnoloogia suurkontsern St Jude Medical sealt maalt teatepulga enda kätte. Katsetusi ja masstootmist alustatakse juba mujal.
TTÜ elektroonikaosakonna 15 töötajat hoitakse seadme inimkatsetustest nii kaugel kui võimalik. Saavad ehk liiga targaks ja müüvad veel kalli oskusteabe näiteks kollastele edasi ? kardavad meditsiinitehnoloogia haid Suure Lombi taga. Sarnaste hirmude ja mõttelaadi vastu põrkub maailmas hinnanguliselt 3000 inimese professionaalne areng, kes konkureerivates kontsernides analoogseid stimulaatoreid arendavad.
Suurte turuhiiglaste strateegia väikeste teadlaste gruppide suhtes on ühene: las arendavad, peaasi, et liiga iseseisvaks ei muutu. Seepärast tegelevad St Jude Medicali katsetuste, turunduse ja müügi poolega jänkid.
?Kes ja kus meie seemnest vilju hakkavad kasvatama, on tume maa,? paljastab TTÜ professor Mart Min. Oletatavasti toodetakse südamestimulaatoreid konteinerite kaupa nii Hiinas kui ka teistes arenevates riikides Elcoteqi-laadsetes tehastes. Miks? Sellepärast, et senini on eestlased tootmisvõimaluste koha pealt partneritele vaid eitavalt pead raputanud. Kuid tulevikus võivad asjad muutuda.
Oma tootmine
Elektromeditsiini alal tegutsevad inimesed ei välista, et lähiajal võiks analoogsete leiutiste tootmine näiteks toimuda Eesti firma Artec IMPRO tuttuues elektroonika koostetehases Pärnus. Kõige optimistlikumate prognooside kohaselt valmivad esimesed Eesti meditsiinitehnika tooted suuremas mahus kahe aasta pärast. Ettevalmistustega on alustatud, kuid lähemaid kommentaare asjaosalised andma ei soostu.
Uusi lahendusi ehk tootmismaterjali igatahes paistab. Valdkond puudutab näiteks tehislihaseid ja Eesti teadlaste mõtete vastu on huvi üles näidanud ka maailma suurimate hulka kuuluv USA firma Guidant/Cardiac Pacemakers. Bioimpedantsi rakendavaid analoogseid tooteid on USA-s patenti ootamas kolm ja sellel korral juba TTÜ nimele. Samas pole selge, milliseks areneb rahvusvaheline koostöö pärast patentide saamist. Üks, mis selge: meditsiinitööstuse tähetaevasse tõusnud südamestimulaatori edu on uudistama meelitanud mitmeid välisinvestoreid nii Euroopast kui ka Ameerikast, kes uudsete arenduste loodetavast edust osa tahavad saada. Pelgalt oma vahenditega Eesti teadus täna maailmatasemel läbi ei löö.
Meditsiinigigant St Jude Medical
?? St Jude Medical tegeleb kõigi vähegi südamega seotud ?aruosade? tootmise, müügi ja turustamisega. Kokku töötab gigandi heaks umbes 8000 inimest kogu maailmas. Firma peakontor asub USA-s, Minnesotas, tootmine toimub aga 20 riigis. Toodang on müügil 130 riigis, s.h Eestis. Näiteks ostis Eesti Haigekassa firmalt viimati umbes 300 TTÜ-s leiutatud südamestimulaatorit. Firma 2004. aasta müügitulu oli 2,2 miljardit USA dollarit.
Kommentaar
Edu ei pea alati teadlastelt tulema
Allan Martinson, Martinson Trigon Venture Partners partner
Investeerimiseesmärkidel olen Eesti teadlastega koostööd teinud suhteliselt vähe. Peale tutvumiste mingit sisulist koostööd või äri pole olnud. Samas tahaks kohe viidata, et kõrgtehnoloogia ja tehnoloogiline edu ei pea alati tulema teadlaste juurest ? näiteks Skype. Niisiis koostöökogemused sisuliselt puuduvad. Silma on jäänud, et teaduse ja äri vahel on ikka suur kuristik. Üks teadlane ütles hästi, et tema jaoks on innovatsioon läbi siis, kui ta mingi uuenduse välja on mõelnud. Minu jaoks on innovatsioon juhtunud alles siis, kui uuendus on kasutusele võetud ja raha teeb. Tundub, et teadlastel on küll kümneid põnevaid ideeotsakesi, kuid neil puudub kriitiline mass, et saada tõeliselt edukaks. Perspektiivikuses loeb 80% töö ehk asjad, mis tuleb ära teha. Vaid 20% on idee ise. Selle nürima poole ärategemiseks pole aga tihti inimesi ja tahtmist. Seda, kui riskantne projekt lõpuks ette võetakse, oleneb täiesti investorist. Enamik maailma riskirahast läheb aga tõesti n-ö keskmise riskiga projektidele.
Teadlased tahavad ärimeheks saada
Taavi Lepmets, LHV Partner
Eesti teadlased on kahtlemata tublid inimesed. Oleme LHV poole pealt ülikoolide tegemisi ja saavutusi Spinno programmi raames piilumas käinud. Midagi siiski silma ei jäänud ja kuhugi raha sisse pannud pole. Komistuskive on mitmeid. Kui näiteks liiga mustvalgest maailmapildist tingitud koostööprobleemid välja jätta, oleksid ühisprojektid tõenäolisemad. Tihtipeale tahavad teadlased endale ärimehe mütsi pähe panna ja võõra raha suhtes juhtotsad enda kätte haarata ? kõige kasulikum oleks aga erinevate osapoolte koostöö. Paindlik juhtimine, hea idee ning investeeringud annavad lõppkokkuvõttes parima tulemuse.
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi patenteeritud leiutisi*
?? Fiksaator ja meetod pikkade toruluude murdude fragmentide ühendamiseks kombineeritud metallosteosünteesi teel.
?? PEG-seotud proteiinkinaasi inhibiitor ja selle kasutamine.
?? Mikroorganismi tüvi lactobacillus fermentum ME-3 kui uudne antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum.
?? Meetod optiliselt läbipaistva elektrit juhtiva kiu saamiseks ja sellest kiust valmistatud teravikmikroskoobi andur.
??Termofiilne mikroorganismi tüvi Bacillus coagulans SIM-7 DSM 14043 L(+)-laktaadi tootmiseks fermenteeritavatest suhkrutest ja nende segudest (sisaldub jogurtis Hellus).
?? Biosensor ja selle valmistamise meetod.
?? Seade sõrme keskmise arteriaalse vererõhu pidevaks mitteinvasiivseks mõõtmiseks diferentsiaalsel servo-ostsillomeetrilisel meetodil. Patenditaotlus esitatud Eestis.
* loetelu pole täielik
Allikas: www.tuit.ut.ee
Tallinna Tehnikaülikoolis patenteeritud leiutisi*
?? Biodiislikütuse kompositsioon;
?? Elektrisõiduki veoajam;
?? Kroomkarbiid-nikkel komposiidi valmistamise meetod;
?? Meetod ja seade elektrilise bioimpedantsi mõõtmiseks;
?? Meetod kasutamiskõlbmatute peenestamata kummitoodete termiliseks lagundamiseks siseküttega tunnelahjus;
?? Mootorikütuse kompositsioon;
?? Mootorikütuse kompositsiooni valmistamismeetod;
?? Multifunktsionaalne vedelkütuse aditiiv;
?? Ringuttekambriga vertikaalne retort tükilise tahke kütuse termiliseks töötlemiseks;
Stabiilne mootorikütuse kompositsioon ja selle valmistamismeetod;
?? Toiteliiniga seotud sõidukite energiavahetuse juhtimissüsteem;
?? Tükilise põlevkivi termotöötlemise meetod;
?? Vahelduvvoolu-alalisvoolu muundurite võimsusteguri korrektsioonimeetod ja muundur meetodi realiseerimiseks.
* loetelu pole täielik
Allikas: www.teadus.ttu.ee
