Jaemüük kasvas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 15 protsenti. Käibest üle 40 protsendi andvates toidukauplustes suurenes müük endiselt veidi enam. Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on toidukaupluste juhtide hinnang ärikonjunktuurile parem kui kaubanduses tervikuna.
Tänavu III kvartalis jäid toidukaupade hinnad eelmise aasta tasemele, sissetulekud aga on oluliselt suurenenud. Kuna ka teiste kaupade ja teenuste — välja arvatud eluaseme kulud — hinnad on tõusnud tunduvalt aeglasemalt kui palgad, siis on inimestel paranenud võimalused kaupade ostmiseks, märgib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ostuvõime kasvu mõju võib täheldada eeskätt rõivaste, mööbli, majatarvete jmt kaupade suurenenud müüginäitajatel. Nagu ka toidukaupluste puhul, on rõivaste müügi kasvu ettevõtetes soosinud ministeeriumi teatel arvatavasti ka turukaubanduse osakaalu vähenemine. “Samas kurtsid garderoobikaupluste juhid, et ilmastikuolud ei soosinud sügiskaupade müüki ning sellest tulenevalt oli praegust ärikonjunktuuri ebasoodsaks pidavaid ettevõtteid rohkem kui neid, kes hooajaga rahule jäid,” nendivad ühendministeeriumi analüütikud.
Mootorsõidukite jaemüügi kasv on võrreldes aasta-kahe taguste näitajatega tagasihoidlikuks muutunud, samas on hulgimüük, mis kajastab sõidukite müüki liisinguga, hüppeliselt kasvanud. Suuremad sissetulekud suurendavad ka laenuvõimalusi, mis on omakorda aidanud viia uute autode müüginumbrid rekordilise tasemeni. Mootorikütuse müük on suurenenud jätkuvalt kiires tempos ning kuna kogu kasvu ei saa panna suurenenud tarbimise arvele, siis viitab see kütuseturu legaliseerumisele, teatab ühendministeerium.
Tulevikku vaatavad kaupmehed ministeeriumi andmetel optimistlikult: konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt suurendatakse kaubatellimusi, kevadeks loodetakse veel paremat kaubanduskonjunktuuri kui see oli III kvartalis. Kaubandussektori kiire areng viitab ka sellele, et majanduskasv toetub jätkuvalt suures osas sisenõudlusele.
