Eestlaste tuumaplaan ärritab naaberriike
Valitsuse kavatsus ehitada Eestisse tuumajaam 2023. aastaks kutsus esile Leedu ja Venemaa energeetikategelaste kriitikalaine ning kiituse omale maale kavandatavatele tuumajaamadele.
Balti riike on üleilmse tuumarenessansi asemel tabanud tuumaromantism, teatas Venemaa juhtiv energeetikaanalüütik Konstantin Simonov portaalile kaliningrad.ru.
„Reaalsed väljavated tuumajaama ehitamiseks on üksnes Venemaal ja Valgevenel,” rääkis Simonov. „Tuumajaama ehitamine, vabandage väljenduse pärast, pole sama mis kemmergut püsti ajada.”
Venemaa poliitikud loodavad Euroopa Liidu energiasüsteemiga ühinemisest unistavaid Balti riike edaspidigi oma elektrivõrgus hoida, ehitades tuumajaama Kaliningradi.
„Arvestades praegust majandusolukorda, pean enim tõenäoliseks sellist sündmuste käiku: lähiajal algab nende riikide (Poola ja Eesti – toim.) vahel konkureerimine 49-le protsendile Kaliningradi oblastisse ehitatava Balti Tuumaelektrijama aktsiatele,” ütles agentuurile Regnum Venemaa Riigiduuma energeetikakomitee esimees Konstantin Zaitsev.
Eesti, Poola, Kaliningradi ja Valgevene tuumajamade valmisehitamine äratab kahtlust, sest võimsaimad ressursid asuvad hoopis Leedus, teatas Leedu energeetikaminister Arvidas Sekmokas infoportaali Kaliningrad.ru vahendusel.
Leedu ehitab oma tuumajaama valmis kõige esimesena, sest erinevalt uutest tuumaambitsioonidega riikidest omab nii infrastruktuuri kui ka spetsialiste, selgitas Sekmokas.
Leedu lubab tänavu suletava Ignalina tuumajaama asemele ehitada uue jaama juba 2018. aastaks.
Eesti Energia osaleb juba aastaid Ignalina uue tuumaelektrijaama projekti kavandamises. Kuid Leedu sisepoliitiline võitlus ning Leedu ja Poola ambitsioon tõrjuda Eestit ja Lätit projektis tahaplaanile, on Eesti osaluse küsimärgi alla seadnud.
