Eestlaste uskumatud juhtumised autodega ehk kuidas me oma sõidukitega tegelikult ümber käime?

Töö autoremontlas võib tunduda igavesti igav, kuid tegelikult saab seal nalja rohkem kui rubla eest – selle eest hoolitsevad nii autoomanikud kui ka „õlituukrid“ ise, korraldades rumalusest, lohakusest või mõnel kolmandal põhjusel küllaga totraid olukordi. Autoleht kogus tõestisündinud lugusid Tallinna mitmest autoremondikojast ja margiesindusest, millest mõni on lihtsalt naljakas, osa õpetlikud ja paar lausa ehmatavad.

„Alles ma vahetasin õli!“
Käigukastivea pärast remontlasse pukseeritud Audi A4 Avant sai kenasti korda ning töökojapealik uuris jutu jätkuks, millal omanik autot viimati hooldas – äkki oleks tark ka mootoriõli üksiti ära vahetada? „Alles ma vahetasin!“ teatas omanik ja sukeldus kindalaekasse hooldusraamatut otsima. Selgus, et autoga oli pärast hooldust sõidetud 54 000 kilomeetrit. Ja siis kirutakse, et Audi V-6 diislid ei pea vastu...

"Trafoõliga on odavam"
Remonti tariti väga väsinud olemisega Nissani pikap. Piduritest töötas vaid üks tagumine ning omanik tunnistas, et raske haagise vedamine on talvel seepärast ohtlikuvõitu. „Äkki saate mõne piduri veel tööle panna?“
Summutistki tulvas imelikku haisu ning mootor tegi väga veidrat häält. Selle diagnoosi peale teatas autoomanik muretult, et sõidab juba mitu kuud diislikütuse asemel vana trafoõliga. Olevat odavam.

„Volkswagen on Hondast parem!“
„Volkswagen Golfiga sõitsin mitu aastat nii, et armatuurlaual kõik need kollased ja punased tuled põlesid. Honda Civic aga läks kohe katki, kui üks tuluke süttis,“ kurtis autoomanikust proua, olles oma Honda karteripõhja äärekivi otsa puruks sõitnud ning õlita töötanud mootori kolinal kokku lasknud.

"Tõmban käima 120 km/h"
Remonti tariti igivana automaatkastiga kaubik, mis starteriga ei käivitunud. Eaka mehe väitel lasknud ta naabril kaubiku igal hommikul puksiiris käima tõmmata. „Umbes 120 km/h pealt haagib automaatkast taha ja veabki mootori käima,“ kinnitas hädaline.

Mitu tundi lae all
Lugu juhtus Tallinna ühes äärelinnaremontlas. Tõsisest topsisõbrast lukksepp asus ühe auto pidureid remontima. Omanik pandi rooli, auto tõsteti üles ning nii ta seal pedaali pumpas. Mingil hetkel arvas lukksepp heaks lipata poodi järgmise pudeli järele ning unustas kliendi tõstukiga lae alla hiivatud autosse tervelt 2,5 tunniks. Tagasihoidlik vanapapi istus vaikselt ja kannatlikult, oodates, millal spetsialist tööd jätkama ilmub. Napsid tehtud, lõunal käidud, naasis lukksepp lõpuks ja röögatas autoomanikule: „Pumpa!“ sellise häälega, nagu ta oleks ära olnud vaid mõne minuti.

Hea, et maha ei löödud
Automüüja ja ostjakandidaat ilmusid margiesindusse auto tausta kontrollima. Käed olid ilmselt juba samahästi kui löödud ning päring pidi hajutama ostja viimasegi kahtluse. Auto nägi välja üsna rääbakas, kuid hodomeetril oli ka tubli 250 000 kilomeetrit.
Andmebaasist aga selgus, et sõidukil on esinduses mõningaid osi viimati vahetatud siis, kui läbisõit oli 850 000 (!) kilomeetrit ning see ka korralikult elektroonilisse hooldusajalukku üles märgitud.
Ostja tahtis seda kuuldes müüjale sealsamas peksa anda. Selle eest, et teda nii jõhkralt petta prooviti. „Meistrid panid leti tagant hirmuga jooksu, sest automüüjal oleks pea sealsamas lõhki löödud,“ mugistab tundmatuks jääda soovinud allikas naeru.

Küsimustele kui õhukeseks saab kuluda piduriketas? Miks sõidab lukksepp kliendi autoga vastu töökoja seina? Mida teha, kui auto „pidur ei pea“? Kui tihti võiks vahetada mootoriõli? ja veel paljudele teistelegi saab vastuse siis, kui lugeda sellel nädalal ilmunud Autolehte.

Ühtlasi on oodatud lugejate kommentaarid lõbusate juhtumistega enda ja oma sõprade-naabrite suhetest autodega.