Eestlaste võlad kaubandusasutuste ees üha kasvavad
"Kuna kindlustunne on kasvanud, siis majapidamised on järjest julgemalt laenu võtnud. Sissetulekud on kasvanud ning laenuteenindus võime kasvab. Kõige rohkem väljendub see eluasemelaenu portfellis," märkis ta.
"Samas kui vaadata pangandussektorist võetud muid laene ehk siis laene, mis pole eluasemelaenud, siis seal on portfell ligikaudu sama, mis ta oli 2014. aasta alguses," rääkis Raudsaar.
Ta lisas, et kui vaadata alternatiivseid andmeallikaid ja vaadata kuidas on muutunud muude laenude ja järelmaksude võtmine mitte pangandussektoris, siis võib väita, et see on kasvanud.
"Emori uuringust selgus, et neid majapidamisi, kellel on mingi laenukohustus ehk järelmaks kaubandusettevõtte ees, on järjest rohkem," nentis ta.
2014. aastal oli 25% majapidamistest laenukohustus mõne kaubandusettevõtte ees. 2012. aastal 18% ja 2010. aastal 13%.
Raudsaare selgitusel on kaubandusfirmadel endil tekkinud puhver ning kui nad varem finantseerisid järelmaksude andmist pankade kaudu, siis nüüd on neil endil nii palju vaba raha, et nad saavad seda otse klientidele pakkuda.
Samuti on kasvanud kiirlaenude maht viimased 2-3 aastat tempos 25% aastas. Kiirlaenuettevõtetest võetud laenukohustused kasvasid 2013. aastal 30 kuni 40 miljoni võrra ligikaudu 180 miljoni euroni, mis on Raudsaare hinnangul juba üsnagi arvestatav summa.
Raudsaare sõnul koguvad üha rohkem populaarsust ka ühisrahastusplatvormid. "Summad on seal küll veel väikesed, kuid kasv on olnud kiire," lisas ta.
