Eetilise laenamise võimalikkusest Eestis

 (2)
Tiit Urva
Tiit UrvaFoto: erakogu

Mis seob IT-ettevõtjat Henri Laupmaad, Tavidi rahavahetuskontori omanikku Alar Tammingut, mulgimaa talunikke Nora ja Markus v. Schwanenflügelit ja Toidupanga hollandlasest eestvedajat Piet Boerefijni? Õige vastus kõlaks nii: nad kõik on osa Kagu-Eestisse Orava valda rajatava Hundiallika ait-meditatsiooni hoone renoveerimisest. Tegu on esimese ametliku sotsiaal-eetilise pangandusprojektiga Eestis. Väike algus loodetavasti üha enam eestlastegi sekka levivast uudsest arusaamisest rahapaigutamise alal.

Teadaolevalt muutume me ise ja meie kaaslased päev päevalt teadlikumaks. Me püüame kulutada raha tervislikuma toidu, sportlike harrastuste, puhtama vee ja paljuski muu sellise peale, mis on meile kasulikum pikemas perspektiivis. Saades teada, mis on meile kasulikum, olema hakanud märkama ka

ohte, mis varitsevad meid ümbritsevas keskkonnas: me ei soovi enda naabrusesse prügimäge ega põlevkivikaevandust. Meie teadlikumaks muutumine puudutab üha enam ka teisi valdkondi, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks ettevõttel, kes tegutseb sigarettide tootmises, on omale võimalik personali valida palju kitsama hulga töölepürgijate seast kui eetilisematel ettevõtetel. See on trend, mis areneb vaikselt aga kindlalt: inimesed tarbivad üha enam väärtustepõhiselt ja vähem hinnapõhiselt.

Nagu juba mainitud, on eetiline ja väärtustepõhine mõtlemine on jõudnud ka pangandusse. Esimene väärtustepõhiselt raha koguv ja laenav hoiu-laenuühistu, Hea Koostöö HLÜ, loodi siinmail alles aasta eest. Just sellesama asutuse asutajateks on ka artikli alguses nimetatud isikud. Kuid maailmas on väärtustepõhine hoiustajate säästude kogumine ja nende samade väärtuste põhjal väljalaenamine viimase kümnendiga pea kümnekordistunud, ületades pankade varade mahult 100 miljardit eurot. Sellest ligi 80% on väljalaenamiseks mõeldud raha. Eriti praegu, mil traditsiooniline pangandus ei ela just oma pilvitumaid aegu ning hoiustamine on raha teenimisest muutunud raha hoidmiseks, on siin ja seal ühiskondades üha rohkem neid hoiustajaid, kes on hakanud esitama küsimusi. Näiteks, et „mida nad selle minu rahaga seal pangas teevad, kui minu poja firma ei saanud laenu uue ja vajaliku loomakliiniku ehitamiseks ja meie küla kultuurimaja katus juba aastaid sisse vajuda ähvardab“. Kui siia juurde lisada globaalne tavapanganduse statistika varade tootlikkusest, siis näeme, et eetilised pangad on üllatuslikult veidi edukamad tavalistest.

Miks on üldse vaja, et pangandus, mille ajalooliseks eesmärgiks on pakkuda seisvalt rahalt kasumiteenimise võimalust kõigile soovijaile, muutuks eetiliseks ja väärtustepõhiseks? Ja milline pangandus üldse on väärtustepõhine? Kuigi definitsioonid on ajas veidi täpsustunud, on üldine iva jäänud samaks juba mitu aastakümmet: eetiline pangandus suunab raha vaid nendesse ettevõtmistesse, mis parandavad meie elukvaliteeti pikemas perspektiivis, mitte ei ole suunatud ühekordse kiire kasumi teenimisele keskkonna või mõne ühiskonnagrupi arvelt. Kui traditsiooniline pangandus muretseb ennekõike investorite ja hoiustajate huvide kaitsmise pärast, siis sotsiaal-eetiline pangandus pärib ka laenude mõju kohta nii kogukonna kui ka ühiskonna kui terviku arengule.

Kui kuni viimase ajani on sotsiaalsed, jätkusuutlikud ja eetilised pangad neid põhimõtteid suuresti ise järginud ja oma hoiustajatele sellekohaseid raporteid edastanud, siis digiajastu on ka siia toonud väikese revolutsiooni. Juba praegu pakuvad mitmed öko-, sotsiaal-, jt pangad eri riikides võimalust hoiustajale endale valida, millistesse projektidesse tema raha läheb. Sest passiivsest investeerimisest teenitavad protsendid ei kaalu enam üles usutavat kogukonnale kaasnevat kasu ning seda head tunnet, mida teame kaasnevat ka heategevusega.

Loe veel

Edukamate Euroopa väärtustepõhiste pankade seas on ligi 300 miljoni eurose bilansimahuga Taani Merkur Bank ning ligi 4 miljardi eurose bilansimahuga GLS pank Saksamaalt. Muide, seesama mulgimaa talunik, kes Eestis eetilise panganduse arengule õla all pani, oli ka 40 aasta eest üks GLS panga asutajaid Saksamaal! Kui aga vaadata, millesse need meist mitu sammu eespool minevad Euroopa pangad koostöös oma hoiustajatega raha suunavad, on märgusõnad pea sajaprotsendiliselt „mahe“, „öko“, „alteratiiv“, „taastuv“, „õiglane“ ja „tervislik“, „kogukondlik“ ja „vastutustundlik“. Need on valdkonnad, mida tavapangandus veel seniajani veidi pelgab, kuid mida teadlikumaks muutunud inimesed armastavad. Sest ka haridus, kultuur ja meditsiin vajavad tasakaalus ühiskonnas arendamist, ega pea vaid lootma riigi miinimumprogrammile. Tavapankade kõrged intressiootused sunnivad sellistele projektidele tavaliselt selja keerama. Kuid ega hoiustaja ikka rohkem teeni.

Eestigi seisab silmitsi panganduse arenguga. Sotsiaal-eetiline pangandus saab ka meil olema möödapääsmatu. Iseasi on ajas ja kasvukiiruses. Pisikeseks positiivseks märgiks on seegi, et just praegu, juuni lõpus, kogunesid Euroopa eetilised pangad oma tulevikupanganduse teemalist suveseminari pidama Tallinnasse Telliskivi Loomelinnakusse. Olgu nad tavapankurite mõistes veel pisukesed, aga kahtlemata on nende maailmapilt ja hing suured. Kuid tegelikult kasvab ka tasapisi eestimaine eetiline pangandus. Usku lisab asjaolu, et lisaks loo alguses märgitud isikutele on Hea Koostöö HLÜ liikmete arv poole aastaga kasvanud viiekümneni. See ei ole veel nii tugev trend nagu Euroopas või Ameerikas, aga eestlased on juba näidanud, et ka meil ei ole ükskõik, mida meie rahaga tehakse.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare