EFSFi must lammas on Slovakkia
Fookuses on eelkõige Slovakkia, kus peaminister Iveta Radicova reedel küll lubas, et reformipakett surutakse vaatamata suurele sisepoliitilisele survele lähima kahe nädala jooksul läbi. Kardetakse siiski, et Slovakkiast nõusolekut ei tule, kuna üks neljast koalitsiooniparteist, mõjukas Vabadus ja Solidaarsus (SaS) on sellele ägedalt vastu ja ka opositsioon on seni keeldunud plaani toetamast. "Neilt, kes tööd teevad, võetakse, neile, kes ei oska majandada, antakse," ütles SaSi esimees ja parlamendi president Richard Sulik ajalehele Die Welt. "See oli juba sotsialismi ajal nii. Sellest on meile peale 40 aastat selgelt küllalt." Suliku arvates on "perversne", et euroliidu vaeseim riik Slovakkia peab Kreekat abistama, vahendab Äripäev.
Stabiilsusfondi reform saab jõustuda aga ainult juhul, kui kõik 17 euroala riiki on selle heaks kiitnud. ""Ei" vallandaks paljudes Euroopa pealinnades uued diskussioonid nende EFSFi osaluse kohta. Mõned riigid võivad selle jälle tagasi võtta," hoiatas Brüsselis asuva mõttekoja Bruegel juht Guntram Wolf ajalehes Die Welt.
Saab ka ilma Slovakkiata. Kas on võimalik, et kõik euroala riigid on asjata hääletanud ja kogu projekt Slovakkia pärast põrmu variseb? Teoreetiliselt on see võimalik, kirjutas Spiegel Online, praktiliselt siiski mitte. "Et mõttetut jama vältida, üritavad euroriigid lähinädalatel slovakke tõenäoliselt massiivselt töödelda ja äärmuslikul juhul neile ka survet avaldada," kirjutas Spiegel.
"Võib aga minna nii, nagu ELi ajaloos juba ka varem on juhtunud, et Slovakkia lööb ametlikult küll kaasa, aga kui läheb asjaks, siis ei maksa." Kui Slovakkia sellise lahendusega ikkagi ei nõustu ja keeldub EFSFi reformi kinnitamast, jääb veel kaks võimalust. "Ühel juhul peaksid teised riigid üle võtma Slovakkia osa. Teisel juhul aktsepteeritaks seda, et garantii ei ole mitte 780 miljardit eurot, nagu plaanitud, vaid pisut väiksem."
