Egiptus pigistab turismist viimase
Kummaline linn, see Sharm el Sheikh. Aastas käib seal tuhandeid eestlasi, kes satuvad korraga Alice?i imedemaale. Pimeduse saabumine loob illusiooni Las Vegasest: kilomeetrite kaupa säravad kõrbeliivalt vastu kõikvõimalikud ilutuled. Karra, hiilguse ja elektrivalgustusega uhkeldab iga teeäärne palm.
Viimase paarikümne aastaga on Sharm el Sheikhist saanud maailmakuulus kuurort, kusjuures tänase umbkaudu 250 hotelli kõrvale kerkib teist samapalju.
Ilmselt on just Egiptuse odav elekter ning kütus põhjuseks, miks ka Eesti reisifirmad eelistavad siinseid turiste transportida Egiptuse lennufirmade abil. Kütuseliiter stagnaaega meenutavas bensiinijaamas maksab kaks krooni (üks Egiptuse nael).
Tüüpilises keset kõrbe paiknevas bensiinijaamas jagatakse kütust paagi kaupa, ülitäpsest arvestusest jääb asi üsna kaugele. Kohalik bussijuht ulatab müüjale püsikliendikaardi, määrdunud valge vihikulehe suuruse kartongpaberi, millele viimane tangitud paagitäie ostu kohta uue kriipsu veab.
Kiire tõus
Turistide heaks ei hoita selles riigis küll millegi pealt kokku. Kuigi Sharm el Sheikhi märgiti Hispaania kaardil esmakordselt 1762. aastal, polnud see kuni 1968. aastani muud kui vaikne kalastamispiirkond. Iisraelilt tagasi Egiptuse kätte liikunud Siinai poolsaarel asusid peamiselt militaarhooned ning mägedes telkisid beduiinid. Esimesed hotellid tekkisid seitsmekümnendatel, misjärel turismitööstus läks raginaga käima. Ämblikuvõrguna jooksid liiva peale laiali uued asfaltteed, mis viisid mitmekümne kilomeetri raadiuses üha uute hotellide juurde.
Esimese valminud vana Sharmi linnaku kõrval toretseb euroopalikult moodne keskus Naama Bay, mida skoorivad kasiinod püüavad toretsemisega üksteist üle trumbata. Viimastel aastatel on Egiptuse valitsus teiste rannakuurortide arendamise nimel tõsist tööd teinud, kuid ütleb täna, et Sharm El Sheikh jääb ikkagi Siinai poolsaare juhtivaks ning üheks maailma populaarseimaks kuurordiks.
Rikkus ja vaesus käivad 10 000 elanikuga linnas käsikäes. Näiteks hotelli koristaja saab kuus palka 300 ja portjee 600 krooni ringis. Makse nad ei maksa ning ega sealt midagi üle jääkski.
Soodne maksukeskkond
Hotellis tube koristav sõbralik tumedasilmne noormees Ahmed räägib, et elab tegelikult 500 kilomeetri kaugusel Kairos. Nagu enamik Sharmi elanikkonnast, käib ta turismikeskuses paari kuu kaupa raha teenimas. Peavarju ja söögi saab hotellist.
Terviseklubi omanik Mahmoud teenib kuus 12 000 krooni ning suuremas hotellis teeniks ta isegi 15 600 krooni. ?Seda on mulle vähe,? lisab Mahmoud. Ja lahkub järgmist turisti ?moosima? enne, kui jõuan pärida, millele see Egiptuse mõistes hiigelpalk tal siis kulub.
Ühe Naama Bay kohviku juhataja, viiekümnendates aastates itaallane tunnistab, et Egiptusesse meelitas soodne maksukeskkond. ?Kodumaal maksaksin 40 protsenti maksudeks, siin jääb kogu teenistus endale.?
Katastroof turismitööstuses:
Tsunami laastas ja tõi rikkust korraga
?? Praegusel aastaajal peaks Lõuna-Tai rannakuurort Ao Nang olema täidetud muretute turistidega, kes ujuvad, sukelduvad, võtavad päikest ning õhtustavad mõnusates veeäärsetes restoranides.
?? Kuid India ookeani ümbruses üle saja tuhande inimese tapnud hiidlaine tõttu on kogu peomeeleolu kadunud. Ülitugeva maavärina järel tekkinud hiigellaine India ookeanis põhjustas Tai turismifirmadele 800 miljoni dollari suuruse kahju. Kogukahjud ulatuvad sealsete juhtide hinnangul kümne miljardi dollarini.
?? India suuruselt viienda linna Madrase juhtide hinnangul tekitas viimati sealsele majandusele nii suurt kahju Teine maailmasõda.
?? Seega on juba praegu selge, et möödunud aasta püstitas omalaadse kurva majanduskahjude rekordi. Lõppenud aasta 42 miljardi dollari piiri ületanud kahjusid on rohkem kui 1992. aasta ja orkaani Andrew 38 miljardit dollarit ning 2001. aasta ja terrorirünnaku 37 miljardit dollarit.
?? Samas läheb mõnedel firmadel tsunami tõttu tavalisest paremini. Aktsiaturgudel on kärmelt üles liikunud niisuguste firmade aktsiad, mille järele võib lähiajal nõudlus suureneda. Näiteks okeanoloogiliste toodete ja inspektsioonivarustusega tegeleva Bethose aktsia tõusis möödunud nädalal 11,7%. Sutron Grupi aktsia tõusis viiendiku ning aktsiaid osteti tavalisest kümneid kordi rohkem.
?? Investoritele meeldivad ka need firmad, mis võivad kasulikuks osutuda katastroofi tagajärgede leevendamisel. Näiteks kvaliteetse vee ja toidu tootjad-vahendajad võivad väga kasulikuks osutuda. Samuti on hinnas malaaria ja koolera vastaste kaitseseerumite tootjate aktsiad.
