Egon Veermäe: kas maksuameti tagastatud 1,1 miljardit eurot käibemaksu läks õigesse kohta?

Eestis on tuhandeid ettevõtteid, kes ei tasu käibemaksu, aga ometi tegutsevad. MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul ei ole see probleem, mida peaks ja saab lahendada karmimate kontrollimeetmetega, muuta tuleb süsteemi.

„Kui vaadata käibemaksu laekumist, tuleb tunnistada, et suur osa ettevõtjatest seda ei tasu. Tekib küsimus – kuidas see saab nii olla? Kas ettevõtjad ei loo lisandväärtust? Jutt pole ainult ekspordist ja ühendusesisesest müügist, me räägime ettevõtetest, kes on vaid Eesti turule orienteeritud,“ kommenteeris Veermäe tänases Äripäevas ilmunud artiklit – küllaltki suur osa Eesti ettevõtjatest hoidub käibemaksu tasumisest kõrvale ja riigikassat täidab vaid kümnendik Eesti firmadest.

Illustreerimaks probleemi tõi ta näite, et 10 800 üle aasta tegutsenud ettevõtetest, kes ei tegele ekspordiga ega ühendusesisese käibega, sai eelmise aasta jooksul tagasi 137 miljonit eurot, ise sealjuures eurotki käibemaksu tasumata. Teise näitena mainis Veermäe 3000 ettevõtet, kes on tegutsenud üle viie aasta käibemaksu maksmata ja samas ise järjepidevalt käibemaksu tagasi küsides.

Veermäe lisas, et vähem kui aasta tegutsenud ettevõtete ausust – 87,24 protsenti neist eelmisel aastal käibemaksu ei tasunud – maksuamet kahtluse alla ei sea. „Kui ettevõte alustades investeerib, tekib ka õigus käibemaksu tagasi saada. Häda on selles, kui ka järgnevatel aastatel  ei maksta,“ selgitas ta.

Veermäe märkis, et maksupettused ja –skeemid on keerulised ning kõikide selliste ettevõtete põhjalik kontroll ei ole reaalne. Näiteks on MTA välja arvutanud, et 9700 ettevõtte kontrollimiseks, millised tasuvad 0,6 protsenti kogu käibemaksust, kuigi nende käive moodustab umbes 25 protsenti kogu Eesti käibest, kuluks aastaid.

„Eelmisel aastal tagastas MTA 1,1 miljardit eurot käibemaksu. Kas me saame riigina öelda, et see raha läks õigesse kohta? Mis tunne tekib neil ettevõtjatel, kes ausalt makse maksavad?“ küsis Veermäe ja lisas, et just suuresti sellise statistika tõttu on maksuamet tõstatanud küsimuse, kas eelmisest sajandist pärinev käibemaksusüsteem on ikka jätkusuutlik ja piisavalt läbipaistev. Kui riigil jääb aastas 220 – 250 miljonit eurot käibemaksu saamata, mis on 15 protsenti riigieelarvest, on see number Veermäe sõnul ilmselgelt liiga suur.

Maksuamet on valmis saanud ameti lähiaastate uue arengukava, mida käiakse kõikides maakondades tutvustamas. Eelmisel nädalal käidi Põlva maakonnas, kus on üle 900 käibemaksukohuslase. „Nende ettevõtete kogukäive oli eelmisel aastal üle 200 miljoni euro. Need ettevõtted maksid kokku 1,3 miljonit eurot käibemaksu. 1,2 miljonit sellest maksis kaks ettevõtet! Me tahame, et ka kohaliku tasandi ettevõtjad ja otsustajad ise tunneksid huvi, mis toimub,“ ütles Veermäe.

Ta nentis, et kindlasti on ettevõtjaid, et kes selliseid numbreid kuuldes ütlevad, et see ei ole tõsi, kuid numbrid räägivad oma keelt ja Veermäe lootis, et ehk hakatakse probleemi tõsidust rohkem teadvustama. Lähiajal loodab MTA valmis saada juba põhjalikuma ja üksikasjalikuma analüüsi käibemaksu laekumiste kohta. Maikuus plaanib MTA teha ettevõtjatega koos foorumi, kus käibemaksuga seotud küsimusi arutada ning ka ettevõtjate arvamust küsida, kuidas ja mida teha, et probleemi lahendada.

„Tuleb leida lahendus, mis on ühest küljest proportsionaalne ja tagab ka konkurentsivõimelisuse ja aususe. Ma ei ole seda usku, et lahendus on suurendada ja karmistada kontrolli ning kriminaalmenetluste arvu. Ma ei usu, et see on see, mida meie ühiskond tegelikult tahab ja vajab,“ ütles Veermäe.