Ehitaja kaebas Indrek Stahli peale maksuametile
„Maksuamet on saanud 2010. aasta novembrikuus kaebuse Bastioni omaniku Indrek Stahli kohta,“ kinnitas ameti pressiesindaja Anne Osvet. „Maksusaladuse tõttu ei saa me öelda muud, et teatame kaebajale, kas alustame menetlust.“
Kaebuse oma kunagise tööandja peale saatis ehitusmees Ainar (40, nimi allika palvel muudetud), kelle väitel võlgneb Stahl talle ligi 30 000 krooni töötasu. Mees väitis Eesti Päevalehele, et Stahl palkas ta ligi neli aastat tagasi kolmemehelise brigaadi koosseisus ümbrikupalga eest oma Pirital asuvat maja ehitama. 2500 kroonine nädalatasu pidi meestele peo peale laotama igal reedel.
Kuid viimastel töönädalatel jätnud tööandja tasu maksmata. „Stahl käis nädala alguses objektil ringi ja kiitles, kui palju tal raha on,“ rääkis Ainar. „Reedel, kui pidi olema palgapäev, polnud meest kusagil. Läksin nädala alguses tööle lootusega, et lõpuks makstakse ka varasem tasu ära, kuid jäin ikka pika ninaga. Nüüd ei taha Stahl mind enam tundagi.“
Ainar ei looda maksuameti abil oma saamata jäänud ümbrikupalka kätte võita, vaid endisele tööandjale kätte maksta. „Jäin perekonna silmis narriks, sest käisin tasuta tööd tegemas,“ lausus mees. „Ma ei looda seda raha enam näha, kuid soovin, et õiglus pääseks võidule.“
Mees saatis maksuametile mullu maikuus anonüümse kaebuse. Kuna aga sellele ei järgnenud soovitud reaktsiooni, kaebas ta 9. novembril uuesti oma nime all.
Kaebuses seisab muuseas, justkui oleks Stahl ostnud oma koju isiklikuks kasutamiseks köögimööblit Bastioni arvelt ja palganud endale kuuluvate hoonete ehitamiseks nn musta tööjõudu, kellele maksti ümbrikupalka. Kaebaja väitel müüs Stahl oma kauplustes kaupa nii, et seda ei näidatud aruandluses.
„Meile teada olevatel andmetel Indrek Stahl kasutab nö „sularaha teenust, kus tehakse ülekandeid „tankistfirmadele“. Konkreetseid nimesid mulle teada ei ole,“ seisab kaebuses.
Küsimusele, et kuidas sai lihtne töömees teada oma tööandja väidetavalt kahtlastest tehingutest, vastas mees, et Stahl olevat nendest ise objektil käies rääkinud. „Ta armastas uhkustada, kui palju tal raha on ja kui osavalt ta seda teenib,“ lausus Ainar.
Stahli kinnitusel pole kaebus midagi muud kui vaid alusetu laimukampaania.
„Ma pole teadlik, et maksuamet minu ettevõtteid uuriks. Ma ei maksa oma töötajatele ümbrikupalka ega hoia mingil muul viisil maksude maksmisest kõrvale,“ tõrjus Stahl tema vastu tõstetud süüdistust. „Ma ei tunne kaebajat, sest pole oma maja ehitamiseks ise töömehi palganud vaid tellisin kõik tööd ettevõtetelt.“
Peopeale maksmist on Stahli sõnul ette tulnud vaid 90nendate aastate alguses, kui riigi majanduses valitses kaos. „Ma ei salga, et aastatel 1991-1992 olen maksnud ümbrikus, kuid siis valitsesid Eestis sootuks teistsugused olud kui praegu,“ lausus Stahl. „Kunagi oli üks vanamees, kes käis ühe päeva tööl ja siis jõi nädal aega järjest. Temale ma maksin ka raha otse kätte. Kuid need on asjad, mille kohta ei ole maksuametil midagi uurida ja mille pärast ma ei tunne südametunnistuse piinu.“
Stahli väitel on maksuametile esitatud kaebuse taga hoopis vihavaenu kandev üleaedne, soome mööbliärimees Mauri Ikola.
„Ikola saabus mulle mitu aastat tagasi naabriks. Alguses oli ta sõbralik, kuid siis hakkas minu krundile hammast ihuma. Ta on minu peale korduvalt kaevanud, justkui oleksin oma krundile midagi valesti ehitanud,“ rääkis Stahl. „Kaebus maksuametile on kindlasti Ikola vandenõu, sest üks lihtne töömees ei oska sellise kaebuse peale tulla.“
Stahli väitel kaebas Ikola tema peale, sest Stahl rajas oma krundile ehitise ilma õigeaegselt ametlikku luba saamata.
Soomes pankrotistunud sisutusettevõtetega Koti-Idea ja Vepsäläinen seotud Ikolaga ei õnnestunud enne artikli avaldamist ühendust saada.
Stahli vastu kaebuse esitanud mehe nimi on esinenud 2009. ja 2010. aastal ettevõtete sundlõpetamisel juhatuse liikmena kuid ka inkassofirma nimekirjas kohustusi eirava juriidilise isiku esindajana.
