Ehitajad: Tellijat huvitab hind, mitte kvaliteet

Kuressaare Ehitus AS-i juhi Tõnu Toompuu arvates tuleks riigihangete seadust muuta nii, et kõige odavam ja kõige kallim pakkumine visataks kohe kõrvale, sest siis ei hakkaks ükski firma töö saamise nimel liiga madalat hinda pakkuma. Madala hinnaga kaasneb tihti ka madal kvaliteet.

„Iga firma eesmärk on end majandada, kasumit teenida ja investeerida. Täna on välja kujunenud selline olukord, et firma töös hoidmiseks tehakse kuni 40 protsenti odavam pakkumine alla omahinna. Lihtsalt selleks, et ehitus kätte saada. Ning siis hakatakse nuputama, kust saaks kokku hoida, milliseid materjale muuta jne.“ ütles Toompuu

Oma Saarele

.

Tema sõnul püüab osa peatöövõtjaid alltöövõtjatega sellised lepingud teha, et viiviste abil osa raha tagasi saada. „Näited on meie KOIT-kava ehitused, kus ehitused võeti eksperthinnangust 50 protsenti odavamalt. Seal ei saa tellija kindlalt seda, mida lootis. Osa firmasid maksab elus püsimiseks palka mustalt, aga riigil jäävad sel juhul ju maksud saamata. See ei ole normaalne majandamine-ehitamine. Aga meie seda muuta ei saa.“

Saare Erek AS juht Tarmo Sink lausus et nad on osalenud väiksemahulisematel hangetel kohalikul turul, mille käigus on tekkinud arusaamine, et hangetega ostetakse hinda, mitte toodet või teenust. „Otsuste tegemise osas ei saa reeglina midagi protesteerida, sest kui osalemistingimused on täidetud, on nö JOKK-situatsioon, võitja on madalaim pakkumine.“

Ta lisab, et  viimasel ajal juhtunud ka selliseid kurioosume, kus mõni pakkumine on tunnistatud ilmseks alapakkumiseks ja kõrvale lükatud. Sageli jääb pärast hanketulemuste avaldamist üles aga küsimus, et kuidas on ometi võimalik nõutud tulemus väljakäidud rahanumbriga ausal teel saavutada?