Ehitusdebatil läks tuliseks: varimajanduse osakaal on 76%. Tööle võetakse inimesi, kes ei oska s...agi!
Paneelis osalesid selle vedaja Mainor Ülemiste AS juhatuse esimees Margus Nõlvak, Capital Mill OÜ juhatuse esimees Igor Mölder, Combicon OÜ juhatuse liige Kaupo Koitla ning Nobe OÜ juhatuse esimees Mait Rõõmusaar.
Nõlvak tõi alustuseks välja, et kui tavaliselt öeldakse, et hind pannakse paika ratsionaalselt pakkumise ja nõudluse koosmõjus, siis viimasel ajal on teadlased (ka äsjane majanduse Nobeli võitnud Richard Thaler) jõudnud järeldusele, et inimesed ei käitu ratsionaalselt. Mis siis hinda mõjutavad? Hirm ja ahnus. Hirm, et kas jään alles. Ahnus saada rohkem.
„Ei tea, kas tänaste kaubanduspindade arengut Tallinnas veab ka hirm, et pean ehitama. Et kui täna ei tee, siis homme enam ei saa," küsis Nõlvak.
Kaupo Koitla on võrreldnud tarbijahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit alates 2004. aastast. Tema sõnul on kõige enam kasvanud selle ajaga kortermajade ehitushind. Büroode, äripindade ning ladude ehitus on tunduvalt odavam. See näitab, et kõige enam mõjutab hinda tööjõuhind. Korterelamutes tehakse täna palju rätsepatööd ehk klient on kuningas. See viib hinda üles.
Igor Mölder Capital Millist oli mures, et ehitushind on surve all. Eestis kalevipoegi enam ei ole - kes on ära sõitnud, kes on hõivatud. Mait Rõõmusaar Nobe OÜst ütles, et materjali hinnad ei ole nii palju tõusnud nagu vahel räägitakse. Nobe üks äriosa on muide betoontoodete tootmine. Ka nende toodete hinnakasvust on turul palju räägitud.
Nii võttiski sõnasabast uuesti kinni arendaja Mölder, kes ütles, et Rõõmusaar ajab head äri. Betoonitehased on tellimusi täis. Igasugune ärimees kasutaks nii suurt nõudlust ära ka hinnatõusuks. Kui midagi küsima minna, siis öeldakse, et saad poole aasta pärast.
„Meil ei ole aega nii kaua, aga kui kohe osta soovid, siis pead rohkem maksma. Ma ise kasutaks muidugi samu võtteid. Ma ostangi ehk järgmise kriisi ajal betoonitehase," lubas Mölder ning saalist kostus naerupahvakaid.
Kaupo Koitla selgitas, et kiiruse tekitab tellija ise. Betoontooteid müüakse Läände, sest seal oskavad tellijad pikemalt ette planeerida. Meil on nii, et homme soovitakse paneele platsile. See on Skandinaavia ja Eesti sektorite oluline vahe.
Riigi sekkumine
Margus Nõlvak pööras panelistide tähelepanu sellele, et järgmisel aastal tellib avalik sektor ehitusi ligi 150 miljoni eest. Terendamas on ka Rail Balticu projekt. Kas eraarendajad peavad puhkama minema?
Mait Rõõmusaare sõnul teda 150 miljonit ei eruta, sest varemgi on selliseid summasid avalikus sektoris kulutatud.
Kaupo Koitla näeb, et riigi tellimustelt võidavad enim suured tegijad. Igor Mölder ütles aga otse, et Eesti riik toimib tagurpidi. Kui on halvad ajad, siis riiki ei ole oma investeeringutega. Kui on head ajad, siis pumpab valitsus juurde.
„Kui riik tuleb jõuliselt turule, siis jääb arendajatel (inim- toim)ressurssi veel vähemaks. Kõige suurem mure on kompetents. Meile on üle 1000 inimese sisse toodud, aga neid ei ole ikkagi piisavalt. Mulle tundub, et see, mida riik teeb, võimendab probleemi," ütles Mölder.
Koitla täiendas, et on juhus, et bürokraatia tõttu kõik avaliku sektori projektid just nüüd teostamisele lähevad. Patt oleks neid ka mitte turule lasta.
Võimas varimajandus?
Moderaator Margus Nõlvak tõstatas järgmiseks varimajanduse ja ümbrikupalkade teema. Lisaks on ehitustelt viimastel aegadel palju tabatud illegaalset rahvast.
Rõõmusaar ütles, et tema arvates algab normaalse palga piir 6-eurosest netotunnipalgast. Seda või üle selle saab 24% töötajaist. Tema sõnul tähendab see, et 76% on varimajandus. Rõõmusaare teada on siin umbes 500 kuni 1000 illegaali turismiviisadega. „Ma ei välista, et nad ka meie objektidel on," ütles ta ning täiendas, et peatöövõtjal ei saa olla täit ülevaadet, kes objektil täpselt töötavad.
Kaupo Koitla teada tulevad Soomest kalevipojad tagasi ning lähevad hoopis majaelementide tehastesse. Nad on Soomes harjunud ausalt palka saama. Meil on samas puuseppasid, maalreid ja teisi puudu. „Miks peaks keegi soovima töötada platsil kehvades ilmastikutingimustes?"
Rõõmusaare teada soovivad pea pooled kalevipojad, kes on Soomes, tegelikult siia tagasi tulla. Vaid need, kel pered juba sinna kolinud, soovivad jääda. Palgavahe on vajunud vaid pooleteisekordseks.
Igor Mölder Capital Millist tõi aga välja reaalsuse, mida ta ise korduvalt kogenud on. Peatöövõtja võtab endale mingi fikseeritud kohustuse ehk teeb teatud hinnaga töö. Väikestele alltöövõtjatele pakutakse aga töö tegemise ajal suuremat raha sisse toovat projekti. Peatöövõtja jääb temast ilma ja hakkab turul ringi jooksma. Tekib oht, et ta ei suuda lepingut täita, ta peab maksma trahvi. „Ehitaja nahas oleks täna keeruline olla," ütles ta ning lisas, et sa võid peatöövõtja kas üles puua või ära kägistada, aga midagi pole teha - turul ei ole piisavalt töölisi.
Suur tööjõuprobleem
Mait Rõõmusaar tõi välja, et Eestis on ligi 2600 ehitusfirmat, 40 000 ehitustöötajat ning 10 000 ehitajat välisriikides. Töökäsi on aga ka tema sõnul Eestis väga vähe.
Igor Mölder näeb pilti tumedates värvides. Ehitushinna jätkuvast tõusust ei ole pääsu, kui Eesti ei muuda juurdepääsu inimressursile. Ka ehitusmaterjalid kallinevad.
„Hinna ja kvaliteedi suhe läheb kehvemaks. Võetakse inimesi, kes ei oska sittagi. Küsimus ei ole täna buumis. Majandus on meil tilluke lihtsalt," ütles ta otse ja vabandas ka sõnakasutuse pärast.
Otse ütles ka Kaupo Koitla, kes kogu paneeli ajal rõhutas, et projekteerijad ning arendajad peaksid kasutama efektiivseid võtteid, et ehitushinda madalamana hoida. Raiskamist on palju.
„Rätsepatöö peab kortermajade ehituselt kaduma. Need, kes arvavad, et klient on kuningas, liiguvad vales suunas."
Mida toob liginullenergia?
Ehitushinda hakkavad oluliselt mõjutama peagi kehtima hakkavad liginullenergianõuded. Paneel oli ühel nõul, et energiatõhusus ei tule tasuta. Kaupo Koitla arvas, et kortermajades on energiasäästu kergem saavutada. Keeruliseks läheb see büroo- ja ärihoonete puhul. Hea näide on tema sõnul superministeerium. Selle hoone energiatõhususest võib aimu saada ehk aasta-kahe pärast.
„Ehitusregister on meil arenenud, sinna tuleks lisada ka maja üldtarbimise näitajad. Siis näeks kohe ära, millistel majadel on sellega hästi."
