Teises kvartalis ehitati omal jõul 767 miljoni euro eest, millest hooneid 512 miljoni ja rajatisi 255 miljoni euro eest. Mullu sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 28% ja rajatisi 6% rohkem.

Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hooneehitus. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra ja seda põhiliselt hoonete ehitustööde mahu kahanemise tõttu. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu teises kvartalis 5%, mullu samal ajal 7%.

Ehitisregistri andmetel lubati teises kvartalis kasutusse 1867 uut eluruumi ehk 443 eluruumi rohkem kui aasta eest. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Samuti väljastati tänavu ehitusluba 1676 eluruumi ehitamiseks, mida on viiendik vähem kui möödunud aasta teises kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 233 mitteelamut kasuliku pinnaga 240 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo- ja tööstuspinda. Kasutusse lubatud mitteelamute pind ja maht jäi 2017. aasta II kvartali tasemele.