"Eelnõu kõige nõrgem koht ongi see number (kõrgeim palgamäär - toim), millest arvutatakse. Õigem oleks tõesti see, et see number esitataks riigikogule kuskilt kõrvalt. Täna ta on kuidagi n-ö anonüümselt komisjonis sündinud, mis loomulikult jätab riigikogust rahvale rumala mulje ja see pole hea," rääkis Nestor Päevaleht Online`ile.

Nestor rääkis, et riigikogu esimehe Ene Ergma poolt kokku pandud fraktsioonide koostöös sündinud eelnõu puhul lepiti esialgu kokku, et eelnõu võetakse vastu konsensusega või ei võeta üldse.

"Meie olime need, kes tegid avalikult ettepaneku, et see number peaks tulema asjatundjate poolt ja et riigikogu seda ei määraks," sõnas Nestor.

"Komisjonis toimunud muudatusettepaneku arutelul peale meie keegi seda ei toetanud. Mis tähendas ka seda, et suures saalis me ei saanud seda muudatust hääletada, kuna riigikogu suures saalis saab hääletada ainult neid muudatusi, mis on kokku saanud kaks poolthäält."

Nestor: eelnõu oleks tulnud tagasi võtta

Nestori sõnul oleks olnud mõistlik, õige ja aus eelnõu menetlusest üldse tagasi võtta.

"Jah, oleks jäänud endine, rumal neljaga korrutamise kord, aga mis siis teha, kui konsensust ei saavutatud. Aga niimoodi, et alguses lepitakse milleski kokku ja siis keegi viimasel hetkel teatab, et seda kokkulepet ei täida, ei olnud meie meelest sünnis tegu, ja seetõttu, kuna meie poolt pakutud, et eelnõu tagasi võtta, sellisel juhul läbi ei läinud, me ei pidanud ka võimalikuks hääletada selle eelnõu poolt," nentis Nestor.

Hääletamata jäeti protestist

Ta lisas, et sotside fraktsioon jättis seaduseelnõu poolt hääletamata protestimärgiks. Miks fraktsioon seaduseelnõu vastu ei hääletanud? "Siis oleks jäänud mulje, et me oleks olnud samasugused teiste altvedajad," ütles Nestor.

Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel 64 poolthäälega vastu kõrgemate riigiteenijate ametiisikute ametipalkade seaduseelnõu.
Vastu oli 16 riigikogu liiget (IRL, Jaan Kundla), erapooletuid ei olnud. Hääletamata jättis 11 rahvasaadikut, peamiselt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed.

Kõrgeimaks palgamääraks kehtestati 5200 eurot (81 362 krooni), millest presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1,0 ja riigikogu liikmel 0,65.