Samas tõdeti, et loodusvarade säästmiseks tuleb uurida materjalide taaskasutamise võimalusi ning et Tallinn–Helsingi tunnel oleks Rail Baltica loomulik pikendus.

„Oma üüratu mahu tõttu on Rail Baltic suurte rahvusvaheliste ehitusettevõtete huviorbiidis – seda peamiselt Euroopa suunalt, kuid võib-olla isegi Hiinast, kuna nad on taristuprojektide vallas väga aktiivsed. Ka viimasel ajal toimunud Eesti ehitussektori ettevõtete ostud võivad olla osa välisfirmade valmistumisest. Küsimus on selles, mida saavad projektist kohalikud, Balti ettevõtted ning mida teised,“ ütles AS-i Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Eneli Liisma vestlusringis, mille organiseeris ehitusmaterjalide tootja Sakret.

Liisma sõnul huvitavad Eesti ettevõtteid praegu pinnasetööd, milleks on kaardistatud karjääre ning valmistatud ette logistika. Kuid signaalsüsteemide ehitamine ja teised spetsiifilisemad tööd võivad olla Euroopa suurettevõtete rida ning küsimus on, kuidas kohalikud ettevõtted saavad nendega teha koostööd.

Sakret OÜ müügijuht Rene Vinkler märkis, et tuleb avada palju uusi karjääre, et katta Rail Balticu vajadus liiva, paekivi ja teiste materjalide järele. „Teeb murelikuks, et uute karjääride avamisega kulutame oma loodusvarasid ning seetõttu tuleks materjale, eriti puitu ja betooni, taaskasutada.“ Eestis on selles vallas vähe kogemusi, kuid Lääne-Euroopas materjale taaskasutatakse ning vestlusringis osalenute sõnul peaksime neid võimalusi uurima ning vaatama, et materjalid oleks ühtlaste omaduste ja kvaliteediga.

Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ütles, et Rail Baltic on juba käivitunud, reaalne projekt koos oma hangete ja ettevalmistustega. „See ei ole ainuüksi kiirraudtee, see on uus majanduskoridor, mis pakub suurepäraseid võimalusi.“ Samas tähendab see tööturu jaoks tõsist küsimust, kui projekt nõuab elluviimiseks 13 000 ehitajat. Osalejad leidsid, et kiirraudtee rajamine võib olla hea ajend, et töötajad tuleksid tagasi Soomest, Ühendkuningriigist ja teistest riikidest.

Kui moderaator, Sakreti tegevjuht Kaspars Pacēvičs tõstatas Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli teema, märkis suursaadik Jansons, et tunnel oleks Rail Balticu loomulik jätk, kuna see avab terve transpordikoridori Soomele ning paratamatult ehitatakse see varem või hiljem valmis.