Nii Eestil kui ka Leedul on lennufirmade pankroti kogemus. Ainult Lätil on paremini läinud. Kas Balti riikidel peaks olema ühine lennufirma?

Suurema firma ulatus oleks mõistagi suurem ja selle loogika järgi oleks üks suur firma ju majanduslikult mõistlikum. Aga kui võtame SAS-i näite, kes on püüdnud samasugust mudelit järgida, siis nagu te teate, ei ole nende tulemused head. Neil on pidevad finantsprobleemid. Teisiti öeldes, sellise mudeli realiseerimine on keeruline.

Leedu probleem peitub selles, et sealsed reisijad otsivad eelkõige odavamaid pileteid, mitte sobivaid lennugraafikuid. See annab mõistagi eelise odavlennufirmadele.

Lätiga ja Air Balticuga on teine lugu. Nende laiendamine toimis, sest nad ei olnud riigiabist nii suures sõltuvuses kui Estonian Air. Ühtlasi on lätlastel piisavalt hästimaksvaid kliente ja palju liine nii Lääne- kui ka Ida-Euroopa suunal. Tõsi, Venemaa majanduse kehv seis mõjutab ka Lätit ja sunnib Air Balticut lennuliine üle vaatama.

Ühise lennufirma loomise teeb keeruliseks ka asjaolu, et nii Tallinn kui ka Riia tahavad mõlemad olla keskused. Nõnda see kindlasti ei toimiks.

Pikemat intervjuud Stanislav Solomkoga saab lugeda siit.