“Seetõttu pole ka kindlat asutust, kuhu tekitada vastav eelarverida ja sõlmida kas tegevustoetuse leping või tellida teenust. Minu meelest näitab see riigi suutmatust teha asutuste-üleseid kokkuleppeid. Samal ajal on aga oht, et abivajajad jäävadki abist ilma, kuna vaid eraraha toel ei õnnestu ühenduse tegevust ülal hoida,” leiab Hinsberg.

Praxis on soovitanud, et kui tegemist on riigi või omavalitsuse jaoks strateegiliselt olulise partneriga, mida Toidupank Hinsbergi hinnangul kahtlemata on, teha 3-5 aastat kestev pikaajaline tegevustoetuse leping.

See aitaks riigil või omavalitsusel saavutada koostöös ühendustega seotud eesmärke. “Selle ettevõtmise kasu ei seisne ühekordses, lühiajalises toetamises, vaid pikaajalises partnerluses,” selgitab Hinsberg.

Toidupank suutlik

Hinsberg leiab, et Toidupank on oma senise tegevusega näidanud, et suudavad erasektoriga koostöös ka raha juurde saada, neid toetavad kodanikud ja ettevõtted. “See, et neil on mitmekülgne rahastusmudel. See juba iseenesest näitab, et nad on hästi suutlik vabaühendus,” märgib Hinsberg.

Hinsberg peab seda, et seni ei ole Toidupank saanud kordagi riigilt baas- või tegevustoetust, läbikukkumiseks. “Need ministeeriumid (sotsiaal-, maaelu- ja keskkonnaministeerium – toim.), kelle valdkonnad on sellised, et see eeldaks tellimuse sõnastamist, ei ole millegipärast suutnud omavahel kokku leppida ja see on tekitanud olukorra, kus abivajajad jäävad hätta,” on ekspert kriitiline.

“Keegi peab ohjad võtma ja vastutama,” rõhutab Hinsberg. “Me räägime avalikust rahast. Kas seda raha suunatakse sotsiaal- või maaeluministeeriumi kaudu, see on sihtgrupile täiesti ükskõik. Ka riigikogul on siin võimalik jõuliselt sekkuda,” lisas ta.

Hinsbergi sõnul ei ole etteheide mitte see, et riik ei ole suutnud Toidupanga moodi teenust välja mõelda, vaid see, et kui selline väga mõistlik lahendus välja pakutakse, siis tuleb sellele leida ka püsiv toetuse vorm.