Ekspert: millest on Eestil rahapesu tõkestamisel puudu? Mida huvitavat tegi hiljuti Leedu?

 (35)
Ekspert: millest on Eestil rahapesu tõkestamisel puudu? Mida huvitavat tegi hiljuti Leedu?
Foto: KPMG

Käesoleval aastal on Eesti paljudele mõnevõrra ootamatult sattunud olukorda, kus tuleb vastu võtta kriitika minevikus tehtu või siis tegemata jäetu pärast. See ei ole ka nii mõnelegi teisele riigile või pangale tundmatu olukord, sest suuri trahve, uurimisi ja skandaale on olnud enne ja tuleb veel. Mis toimub finantssektoris täna, saab hinnangu ja tähelepanu viie aasta pärast, mistõttu on mõistlik mõelda täna, kuidas tulevikus paremas positsioonis olla.

Alustaksin sellest, et varasemalt on Eesti rahapesu tõkestamise valdkonnas häid hinnanguid saanud. Baseli hinnangutes (loe siit) on Eesti aastaid hästi esinenud. Eestis toimepandud kuritegude teel teenitu on maailma mastaabis väike ja korruptsiooniga ei ole samuti märkimisväärseid probleeme ning seadused ja järelevalve on paigas. See ongi hea hinnangu põhjuseks. Kuid sarnaselt Lätiga on Eesti haavatav Venemaalt ja muudest endiste Nõukogude Liidu riikidest pärit küsitava päritoluga kapitali transiidile. Ja see on Eesti maineriski oluliselt tõstev tegur. Võib oletada, et mingi osa sellest rahast on maksudest kõrvale hoidmine. Lisaks veel maksupettused, riigi vara vargused suurtest riiklikest projektidest ning sanktsioonidest kõrvale hoidmiseks tehtud tehingud. Välistada ei saa ka seaduslikul teel teenitud kapitali peitmist välismaale. Kuritegelikul teel ja legaalselt teenitud rahal on keeruline vahet teha, kuna suur osa läbi Eesti liikunud rahast on otseselt või kaudselt seotud neis riikides tegutsevate väga rikaste ärimeestega, kes vähemalt mingi osa oma varast on teeninud legaalsel teel. Koostööle Eesti ja Venemaa ega ka seal tegutsevad pangad alati avatud ei ole.

Juba 2012. aastal taipasid nii mõnedki pangad, et seda äri tuleb suure reputatsiooniriski tõttu piirama hakata, kuid osad olid sellel teel teenitavast kasumist (eeskätt valuutavahetus, arveldused suures mahus ja mõnel juhul ka deposiidid) niivõrd sõltuvad, et see polnud võimalik ilma märkimisväärse kasumikaotuse või koguni tegevuse lõpetamiseta. Sellest ärist tuleneva reputatsiooniriski realiseerumise tõttu olemegi täna olukorras, kus loeme lehest rahapesu kohta igapäevaselt. Võiks ju riskide maandamise eesmärgil näiteks Venemaaga seotud isikutega äri lõpetada, kuid meil on sealt pärinevat kapitali ja kaupa vaja, samuti soovime me sinna oma kaupu eksportida. Selleks, et seda kõike turvalisemalt teha, on mõned võimalused, kuidas kahtlase päritoluga kapitali paremini tõrjuda.

Selgemad reeglid ja juhised

Eesti ei vaevle regulatsioonide puuduse käes, pigem oleme selles valdkonnas olnud püüdlikud. Pole vahet, kas vaatleme vana või uut rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust - mõlemad on tekstimahukad. Veel rohkem teksti leiame Finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo juhistest, mis nende soovituslikule iseloomule vaatamata on tegelikult kohustuslikud. Kahjuks ei taga tekst aga täitmist. Täitmist soodustab selgus selles, mida nõutakse.

Võtame konteksti loomise huvides näiteks neis kõigis viidatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kompensatsioonimehhanismid, mida kohustatud isikud peavad oma riskiisu määramisel fikseerima. Kohustus on kehtestatud, kuid selgitamata on jäetud, mis asi on kvalitatiivne kompensatsioonimehhanism ning miks see oluline on. Nii seaduse kui ka regulaatorite juhiste ja soovituste läbivaks puudujäägiks on millegi ümber kirjutamine, mitte reguleerimine ja selgitamine, mistõttu ei hakka need dokumendid „elama" ehk et need ei anna vastust küsimusele, kuidas ma seaduses nõutut täitma pean, et ma trahvi ei saaks. Olukorrad, kus nõutakse protseduuri, kuid vajalik nõuete täitmise viis on ebaselge, lahendatakse aga selliselt, et kirjutatakse seaduses sätestatu parimal juhul enda sõnadega ümber ning nii töötajatele kui ka järelevalvele jääbki ebaselgeks, kuidas ikkagi nõutut täitma peab / täidetakse.

Loe veel

Rahapesu tõkestamise reeglid ei ole sisuliselt ju keerulised. Asutad ettevõtte ning koostad riskihinnangu, kus tuvastad ja kirjeldad riskid, kuidas sinu ettevõtet on võimalik kasutada rahapesuks - ehk missugustele riskidele sa haavatav oled. Määrad ära missugust riski teatud tüüpi kliendid, tooted, teenused, riigid ja kanalid kujutavad ning hindad, kas sinu meetmed on tuvastatud riskidega tegelemiseks piisavad. Kui ei, siis paned paika arengukava, kuidas riskijuhtimist tõhustada. Sõltumata sellest, kui head meetmed on kehtestatud, jääb alati mingi risk, et sind rahapesuks siiski kasutatakse. See on jääkrisk. Riskihinnangu tulemusena pannakse paika riskiisu, kus tuleb ära kirjeldada, missuguseid riske soovitakse võtta ja missuguseid vältida. Kui need kaks olulist asja on tehtud, siis tuleb kirjutada protseduurireeglid selle kohta, kuidas seaduse ja regulaatorite nõudeid täidetakse ehk et kuidas tuvastatakse kliendi isik (sealhulgas kasusaaja ja kas tegemist on riikliku taustaga isikuga), millal ja kuidas tema vara päritolu, kust ja kuidas andmeid kontrollitakse ning mis andmeid küsitakse. Selle põhjal määratakse kliendile tema riskiaste, mis määrab, kui tihti ja kuidas tema tegevust jälgida tuleks. Laias laastus ongi see nii lihtne, kuid mingil põhjusel on seda suudetud väga pikalt ja keeruliselt reguleerida.

Rohkem professionaalset ressurssi

Järelevalveasutustele ega turuosalistele ei ole saladuseks kui palju (vähe) töötajaid viis aastat tagasi rahapesu tõkestamise valdkonnaga tegeles ning üsna optimistlik oleks loota, et see käputäis inimesi oleks pidanud kõigi ootuste ja riskidega toime tulema.

Kui palju ja millise hariduse ja kogemusega inimesi tööle peaks võtma? Keeruline küsimus. Järelevalvel võiks olla palgal piisavalt inimesi, et nad oleksid iga turgu mõjutava turuosalise tegevusega kursis. See eeldab nii kohapealseid kontrolle, kui ka kvartaalseid viisakusvisiite. Turuosalistel aga piisavalt, et riskantsemate ja olulisemate klientide tegevus endale selgeks teha ja neil silma peal hoida. Hetkel on suuremates finantsasutuste töötajaid pigem piisavalt, kuid näha on probleeme fookusega, sest ebaselges ja riskantses olukorras üritatakse lahendada ka lihtsaid olukordi raskete meetmetega, mis aga kulutab ressurssi.

Suuremad rahapesu tõkestamise meeskonnad võiksid sisaldada kogenud endiseid tellereid, valdkonna juriste, politsei taustaga töötajaid ja häid analüütikuid. Test või sertifikaat lisaks kõrgharidusele on kindlasti boonus, kuid oluline on, et regulaatorid ise sekkuksid rohkem sellesse, kes turgu mõjutavate turuosaliste juures antud valdkonda juhib ja kuidas see seal korraldatud on. Me oleme paratamatult jõudnud aega, kus vastavuskontrolli juhi koht on juhatuses ning vastavusriskide juhtimine teadlik osa äritegevusest. Skandaalidele vaatamata nähakse riskiinimesi selles valdkonnas endiselt äri pidurdajate, mitte selle võimaldajatena.

Ebasoovitav kapital välja

Oluline on määrata, missugust raha riiki ei soovita ning siis see välja suunata. Seda on regulaatorid ka teinud, kuid raha on vähemalt mingis osas liikunud ja jätkuvalt liikumas pankadest maksete ja krüptorahade vahendajatele, kus tehtud tehinguid on veel keerulisem järgida ning regulatsioonid ebaküpsed. Seetõttu on oluline juba praegu tegeleda sellega, et kõiki finantsturu osalisi koheldaks ühtmoodi ehk see mis on keelatud pankadele peab olema keelatud ka teistele. Vastasel juhul tekib turul ebavõrdse kohtlemise olukord, mis regulatiivse keskkonna arengut ei soodusta.

Leedu, mis on sarnaselt Suurbritanniale makseasutuste jaoks atraktiivne sihtkoht, trahvis ettevõtet UAB Pervesk 0,7 miljoni euroga ning selle juhatuse liiget 0,5 miljoni euroga nõudes seadusnõuete kohest täitmist (vaata siit). Oma tegevuse seadusega kooskõlla viimiseni on isiku majandustegevus piiratud. Karistus, mida Leedu keskpank kohaldas on märgilise tähendusega, kuna reeglina ettevõtete juhatust ja töötajaid ei trahvita ning ka ettevõtte tegevust nii ei piirata. Juhul, kui sellist karistamise praktikat jätkatakse, ei tasu regulatiivsete riskide võtmine enam ära, v-a juhud, kus juhatuse liikmetena kasutatakse rahatuid variisikuid ehk tankiste.

Tuleb üle vaadata, kas kasutusel olevad järelevalve meetmed on turuosalistele piisavalt motiveerivad ning oluline on tagada, et järelevalve saaks riskantsele tegevusele võimalikult kiiresti reageerida ja vajadusel ka sekkuda.

Autorist: Toomas Tuuling on üks kogenumaid rahapesu tõkestamise (AML-i) spetsialiste Eestis ja Baltikumis. Hetkel töötab Toomas Advokaadibüroos KPMG Law pangandus-, finants- ja kindlustusõiguse juristina, panustades ühtlasi aktiivselt ka Versobank'i likvideerimistoimingutesse. Enne KPMG liitumist oli ta Swedbank'i ja hiljem Nordea/Luminori panga rahapesu tõkestamise osakonna juht.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare