Ekspert: Millised on 2016. aasta kinnisvaraturu murenoodid?

 (4)
Tallinn ülevalt
LasnamäeFoto: Ilmar Saabas

Arco Vara Tallinna elamispindade juht Agur Tammistu kirjutab, et 2015. aasta oli kinnisvaramaastikul väga vilgas. 2016. aastal vaatab aga vastu mitu küsimärki. Mees jagab inimestele ja arendajatele ka mõned soovitused.

Tähelepanuväärne on, et Tallinna ja Harjumaa uusarenduste turule tuli 2015. aastal märkimisväärselt palju uusarendusi ning nende müük sujub kenasti. Ka Arco Vara käivitas taas uusarenduse, alustades Kodulahe elamupiirkonna korterite müüki. Büroo- ja äripindade müük on samuti aktiveerunud. Olid ajad, kus keegi ei tahtnud büroomaju ehitada. Veelgi vähem mõeldi sellele, et võiks büroomajja moodustada korteriomandid ja neid ettevõtetele müüa. Nüüd on turule tulnud esimesed kinnisvaraarendajad, kes pakuvad üürimise asemel büroopindu müügiks (Novira Capitali arendatav Tallinna südalinna büroohoone Novira Plaza, Triestate arendatav Paldiski mnt äärne büroohoone Laev). See, et büroopindade müük on läinud päris hästi, näitab ettevõtete kindlustunde paranemist. Kinnisvara julgetakse oma ettevõtte tarbeks osta. Tähelepanuväärne nähtus on ka see, et hotelli tüüpi hoonetes on hakatud arendama väikesi koretriomandeid, mida väikeinvestorid ostavad lausa hulgi, et neid välja üürida. Üüriturg on jätkuvalt likviidne, üür kasvab, üürnikke jätkub.

See, et turule tuli palju uusarendusi, võib 2016. aastal tekitada ka muret. Järelturu korterite ja uusarenduste ruutmeetrihinnad erinevad väga vähe. See võib kaasa tuua hinnakorrektsiooni. Kindel on, et hinnad ei kasva enam. Mõnda piirkonda on uusarendusi kuhjunud ja kortermaju tuleb veel juurde. Enamus magusate arenduskinnistute detailplaneeringuid on valmis saanud või valmis saamas. Kui kuskil kesklinnas ehitamisega alustatakse, kaovad sealt praegused parklad. Parkimismaju ei kavandata uute kortermajade ja büroomajadega samas tempos. Ootaks, et lisaks uutele korter- ja büroomajadele tuleks kesklinna juurde ka mõni parkimismaja.

Kinnisvaraarendajad, kes juba omavad detailplaneeringutega maid, võiks tuleval aastal riskide maandamiseks kaasata projekteerimisse ka arenduskogemusega maaklerfirmasid, mis oskavad aidata sihtgrupi, üldise korterite mahu, korterite suuruse ja ostjate ootuse määratlemisega. Erinevalt varasemast ei ole valele sihtgrupile ehitatud elamispindu võimalik enam edukalt maha müüa.

Kui põletavamatest probleemidest rääkida, siis täna me ei tea tegelikult väga täpselt, kui palju inimesi endale korterit või muud kinnisvara otsib, kuhu ja mida nad osta tahavad ning kuidas saavad oma ostu finantseerida. Sageli ei tea inimesed seda ise ka, mida vajavad ning kas suudavad meeldima hakanud elamispinda olemasoleva kinnisvara müügi ja pangalaenu abiga välja osta. Nõu oskavad anda vaid kogenud kinnisvaravahendajad. Eestis ei ole kinnisvaravahendusega seonduv seadusandlikult reguleeritud. Soovi korral võib kinnisvaratehinguid vahendada kes iganes ja seda ka ilma igasuguse ettevalmistuseta. Piisab, kui lased visiitkaardile trükkida oma nime ja selle, et oled kinnisvaramaakler.

Mida edasi, seda olulisemaks muutub müüja ja ostja jaoks, et kinnisvara vahendaks oma ala professionaal, kes suudab probleeme ennetada, konflikte siluda ning vahel lihtsalt teadmatusest pikaks venima kippuvat protsessi kiirendada. Kinnisvaraturu reguleerimisel oleks alustuseks hea kasvõi seegi, kui kinnisvaratehinguid võiks vahendada vaid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmed, sest liit panustab omalt poolt nii liikmesfirmade seaduskuulekusse kui ka kinnisvaramaaklerite koolitusse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare