Ekspert: riigid vajavad rahapesu riskihinnanguid
Riikidevahelise rahapesuvastase toimkonna FATF-i soovituste ja Euroopa Liidu (EL) neljanda rahapesu tõkestamise alase direktiivi järgi peavad riigid koostama rahapesu riskihinnangud, ettevõtete juhid aga parandama teadlikust tegelike kasusaajate osas, vahendab BNS.
Rahapesu andmebüroo juhi Aivar Pauli sõnul on Eestis riikliku rahapesu riskihinnangu koostamise protsess juba käimas ja selleks kasutatakse maailmapanga metoodikat. "Ettevõtete juhid peavad edaspidi teadma ettevõtete tegelikke kasusaajaid. Enamasti on tegemist omanikuga, kuid päris alati see ei kattu. Vahel tegelik kasusaaja ametlikus omanikeringis ei kajastugi," rääkis Paul neljapäeval majanduskuritegevuse alasel seminaril.
Tema sõnul peavad praegu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes kohustatud isikud, näiteks pangad pöörama kõrgendatud tähelepanu välismaa riiklike taustaga isikutele. "Ehk siis lihtsamaks näiteks on see, et pangas kontot avades peab pank teadma, et kliendiks hakkab näiteks riigikogu liige, kuid see valdkond on tegelikult veelgi laiem," rääkis Paul.
Ta tõi välja ka, et eelkuritegude ringi lisatakse maksualased kuriteod. "Eestis juba see nii ka on, kuid siin saab rääkida globaalsest suundumusest, et rahapesu tõkestamise süsteemi kasutatakse oma algsest eesmärkidest tänapäeval märksa laiemalt," rääkis Paul.
Ta selgitas, et kui rahapesu tõkestamise süsteemi algne eesmärk oli tõkestada narkokaubandusest saadavate väga suurte summade niinimetatud „puhtaks pesemist“, siis kiirelt transformeerus esialgne eesmärk organiseeritud kuritegevuse vastase võitlemise üldiseks vahendiks ehk võimaluseks minna kuritegeliku tulu kallale.
Rahapesu niinimetatud trendidest rääkides tõi Paul välja, et Eesti on transiitriik Venemaaga seonduvale ebaselge päritoluga rahale ning on põhjust karta, et sellise raha hulk on hoogsalt kasvamas. "Rahapesus on trendiks ka kuld ja teised väärismetallid ning nendega seonduvad skeemid, samuti teemandid. Ehk siis siin tuleb jutuks kulla ja väärismetallide kasutamine maksupettusteks ja rahapesuks. Kuna seadusandluse poolelt on tehtud selliste skeemide piiramiseks muudatusi ja neid on veelgi lähiajal oodata, siis praegu kasutusele olevad trendid meie ennustusel liiguvad sinna, et kuld asendub teemantidega," rääkis Paul.
Tema sõnul on praegu "kuum teema" ka bitcoin ehk niinimetatud krüptovaluuta. "Rahapesu andmebüroo hinnangu kohaselt on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatu mõistes bitcoinidega tehinguid tegev isik käsitletav alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujana. Ehk siis isikuna, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab side-, ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu rahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on võimalik täita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtiva vääringu vastu, kuid kes ei ole finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses," selgitas Paul.
Tema sõnul on bitcoinide ost-müük ka rahandusministeeriumi hinnangul alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumine ehk siis selline tegevus pole Eestis keelatud, kuid peab vastama seaduses toodud nõuetele.
"Ilma nõutava registreeringuta majandustegevuse registris finantsteenuse pakkumine võib aga kaasa tuua kriminaalmenetluse ebaseaduslikus majandustegevuses, mis on tavapärane praktika näiteks pandimajade puhul. Samuti toob alternatiivsete maksevahendajate teenuse pakkujaks olemine endaga kaasa kohustuse täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid nõudeid," lisas Paul.
Tema sõnul on rahapesu andmebüroo oma töös tuvastanud ka ühe juhtumi, mille raames on kasutatud bitcoine kui anonüümsust pakkuvat alternatiivset maksevahendeid kuritegeliku raha liigutamiseks.
