Ekspert: suhkru hinda veab bioetanooli tootmist suurendanud Brasiilia
Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse peaspetsialist Kalle Nõlvak kirjutab ministeeriumi blogis, et suhkru hind hakkas maailmaturul kiirelt kerkima 2009. aastal, põhjuseks ilmaprobleemid mitmel pool maailmas, bioetanooli tootmise suurendamine Brasiilias, Euroopa Liidu ekspordi vähenemine ja tõenäoliselt ka toorainebörsidele panustanud investorid.
Järgneb Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse peaspetsialist Kalle Nõlvaku arvamuslugu:
2011. aastal kallines Konjunktuuriinstituudi hinnavaatluse järgi suhkur üle 40%. Jaeturul on see tähendanud püsivalt kõrgeid hindu ka 2012. aasta esimesel poolel. Järgnevalt vaatame, kas kõrgete hindade põhjuseks on maagiline maailmaturg või eriline Euroopa Liit.
Suhkru hind hakkas maailmaturul kiirelt kerkima 2009. aastal, põhjuseks ilmaprobleemid mitmel pool maailmas, bioetanooli tootmise suurendamine Brasiilias, Euroopa Liidu ekspordi vähenemine ja tõenäoliselt ka toorainebörsidele panustanud investorid. 2010. aasta veebruaris maksis valge suhkur maailmaturul esmakordselt rohkem kui Euroopas, vastavalt 530 eurot ja 470 eurot tonnist. Sama kordus 2011. aasta kevadel kui maailmaturul küsiti suhkru eest rekordina ligi 600 EUR/t. Umbes sellest hetkest hakkasid ka Euroopa tehaste väljamüügihinnad, mis olid sel ajal 490 euro ringis, üles minema.
Kui hinnad maailmaturul on seejärel olnud ebastabiilsed ja peamiselt langustrendis, siis tänaseks on Euroopa Liidus jõutud uute rekorditeni. Käesoleva aasta mais müüsid Euroopa tehased suhkrut keskmise hinnaga 710 EUR/t, kui Londoni börsi maailmaturuhind oli 470 EUR/t. Värsked välisuudised näitavad aga, et EL ja maailmaturu hinnavahe hakkab tõenäoliselt taas vähenema, sest tootjamaal Brasiilias on sadanud liiga palju ja Indias liiga vähe vihma.
Soodusimport arengumaadest
Euroopa Liidus seati 2006. aastal heaks kiidetud suhkrureformiga eesmärgiks vähendada tootmist ja alandada hindu. Seni oli Euroopa tootnud suhkrut üle oma vajaduste ning kuritarvitanud Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTOs) kokkulepitud õigust oma suhkruülejääki toetuste abil eksportida – WTO hinnangul tegelesid Euroopa ettevõtted koguni ristfinantseerimisega. Lisaks kartis Euroopa impordi ebanormaalset suurenemist arengumaadest, sest varasemad poliitilised otsused lihtsustasid arenguriikide jaoks oma toodangu müümist Euroopasse. Näiteks ei küsinud Euroopa Liit neilt tollimaksu.
Nii vähendatigi Euroopas tasakaalu saavutamiseks tootmismahtu 13,5 miljoni tonnini, kuigi seda tarbitakse 16,5 miljonit tonni aastas. Puuduva osa oleks aga pidanud täitma soodustingimustel import Euroopa Liiduga heades suhetes olevatest arenguriikidest.
Suhkruroo istandus Guadalupes. Foto: Christian Defferrard, 2008
Importimine oleks kallim omatoodangust
Kui hinnad langesidki ootuspäraselt kuni 2011. aastani, siis paraku ei täitunud ennustused soodusimpordi kohta. Loodetud kogusest pakkusid Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigid igal aastal umbes poole. Osad eelistasid kõrgeid maailmaturuhindu, teistes häirisid majandustegevust poliitilised tuuled või halb ilm. Euroopa Liit ei reageerinud aga piisavalt kiiresti vajadusele suurendada soodsatel tingimustel importi alternatiivsetest allikatest, nagu Brasiiliast, Ukrainast või Venemaalt. Kui suhkur maksab maailmaturul 470 EUR/t, siis juurdelisatava tavalise tollimaksuga 419 EUR/t puudub majanduslik mõttekus importida, sest kaup oleks igal juhul kallim EL enda toodangust.
Sel kevadel on EL suurendanud suhkrupakkumist nii sisemiste ressursside kui impordi abil. Eesti arvates on seda muidugi liiga vähe. Õnneks on uue saagi valmimine lähedal, seega defitsiiti tekkida ei tohiks. Hulgi ostvatel toiduainetööstustel on jätkuvalt ootus madalamatele hindadele ja nende abistamiseks tuleb meil tööd jätkata.
