Ekspordi abipakett tuleb oodatust suurem

Esialgse nelja miljardi krooni asemel võivad eksportijad riigilt loota 6,1 miljardit abi.

 Valitsus arutab tänaõhtusel istungil kava, millega Eesti väikseid ja keskmise suurusega eksportivaid ettevõtteid rasketel aegadel toetada.

„Tugipaketi mõte on anda nn konjunktuurilaene ja -tagatisi, mille eesmärk on päästa muidu heas korras olevaid ettevõtteid, kes on majanduslanguse ajal raskustesse sattunud,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas.

Kuningas ütles veel eile ennelõunal, et kuigi varem on räägitud 4 miljardi kroonisest abist, ei ole veel päris täpselt teada, kui suured summad lõpuks eraldatakse. Ministeeriumi pressiesindaja oskas õhtuks öelda, et summa on kasvanud 6,1 miljardini.

Paketi kaks poolt on otse ettevõtetele suunatud riigilaenud ja mitmesugused garantiid-käendused. Kui esimesele plaaniti alguses eraldada umbes kaks miljardit krooni, siis nüüd on summa asekantsleri andmetel vähenenud 1,2–1,6 miljardi kroonini. Garantiide kaal paketis on aga kasvanud, moodustades kogu ülejäänud osa.

Pakett ei kata kõiki vajadusi

Ettevõtetele antava laenu tarbeks saadaks Kuninga andmetel raha Euroopa Liidult, muidu kuluks see EAS-is turismi, innovatsiooni ja ettevõtluse arendamiseks. Riigi abipaketti ettevõtetele vahendama hakkava KredExi juhataja Andrus Treier sõnas, et kuigi abipaketi sihtrühma kuuluvaid ettevõtteid on kokku 700–800, ei kata pakett nende vajadusi kogu ulatuses.

Samal ajal lisas ta, et eesmärk on raha suunata pikemas perspektiivis hea kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse, nii et paketi mõju peaks aastate jooksul olema märkimisväärne. Treieri hinnangul võiks pakett aidata säilitada ettevõtete tootmismah­tusid ja töökohti.

Tõstuksi tootva Kinema ekspordijuht Aavo Kuus leiab, et valitsuse abipakett annaks ette­­võttele lisakindluse. „Kui räägime riigi garantiidest ja tagatistest, siis aitaks see tulevikku paremini planeerida ja lubaks rohkem riske võtta,” lausus ta. Kinema, mille tootmismaht on viimase aastaga paarkümmend protsenti vähenenud, oleks Kuusi sõnul kindlasti riigi abi kasutamisest huvitatud. Praegu on firma juba töötajaid koondanud.

Rehe: pakett on paarikümnele firmale abiks

•• Eesti pangaliidu esindajana paketi väljatöötamisse kaasatud Sampo panga juht Aivar Rehe sõnas, et kuigi otsesed riigi laenusummad on kokku kuivamas, on ka see raha ja abile selga pöörata ei saa.

•• „See võib anda mõnekümnele ettevõttele hingamisruumi,” arvas Rehe, kelle sõnul on Eesti ettevõtted suured laenajad ja keskmiseks laenusummaks võiks kujuneda 30–50 miljonit krooni.

•• Teisalt võiks pakett aidata riigil mõningal määral säilitada maksulaekumist. „Kindlasti ei ole see aga absoluutne päästerõngas, vaid ajutine vahend.”

•• Pangajuhi hinnangul võiksid neilt riigi garantiiga laenu saada ettevõtted, kus käive on küll langenud, kuid töö siiski käib. Mõistetav käibelangus on kuni 50 protsenti.

•• Paketti peab laenuturu turgutamise mõttes heaks uudiseks ka Eesti kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigus­osakonna juhataja Mait Palts. „Paljudel ei jätku kas omafinantseeringut või nõutakse liiga kõrgeid tagatisi. Nüüd peaks see olukord lihtsamaks muutuma,” avaldas Palts lootust.