Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaaris öeldakse, et eksport suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 7,5% ja import 4,7%. See tõi endaga kaasa välistasakaalu mõningase paranemise, vähendades kaubavahetuse defitsiiti 2,2 miljoni kroonini.

Ekspordi kasvule aastases võrdluses andis suurema panuse allhankeeksport (kasv 13%), mille kiirem kasv oli küll suures osas põhjustatud eelmise aasta aprillikuu madalast baasist. Eriti tugevat kasvu näitasid metallitööstuse allhanked ja sesoonsusest tingituna töödeldud keemiatoodete väljavedu, ka masinate ja seadmete allhankeeksport kasvas aastaga keskmisest veidi kiiremini. Märtsiga võrreldes töötluskaupade väljavedu siiski ei suurenenud, mis iseloomustab ebasoodsa allhankekonjunktuuri jätkumist maailmaturul.

Normaalekspordi aastane kasvutempo aprillis veidi aeglustus, kuid ei jäänud palju madalamaks aasta esimese kahe kuu tasemest, ulatudes 5,6%ni. Tugev kasv oli metalli-, mineraalsete ja plasttoodete, aparaatide ja ehitusmaterjalide ekspordil, kuid piima- ja kalatoodete väljavedu kahanes aastaga tunduvalt.

Normaalimpordi kasv, mis mõjutas eelnevatel kuudel rohkem koguimpordi kasvu, aeglustus aprillis tunduvalt (kasv 7%). Endiselt näitas tugevat aastakasvu kapitalikaupade sissevedu. Investeeriti rohkem nn tööstuslikesse transpordivahenditesse, nagu raudteevagunid ja kaubaautod, mis soodustab edaspidi teenuste kasvu. Masinate ja seadmete sissevedu ei suurenenud. Vahetarbimiskaupade (tooraine, materjalid, kütused) import kasvas samas suurusjärgus kogu normaalimpordiga. Tarbekaupade sissevedu võrreldes eelmise aasta aprilliga kahanes, sest inimesed on hakanud rohkem säästma ja kulutusi tarbekaupadele pidurdavad ka pidevalt suurenevad eluasemelaenud.

Järgneval kuul on oodata ekspordi kasvu jätkumist, seda just normaalekspordi osas, mida toetab ettevõtete tootmismahtude suurenemine ja oodatav välisnõudluse paranemine. Samas allhankekaubanduse madalseisust taastumine toimub aeglaselt, mida näitab töötluskaupade sisseveo kahanemine aprillis.