Ekspordi murelaps on Eesti elektroonikatooted

Elektroonikaseadmete eksport oli languses, kommenteeris täna avaldatud väliskaubandusstatistikat Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

„Kõige enam vähenes mobiilsideseadmete eksport Rootsi. Rootsi suunas ekspordi langus tuligi peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo vähenemist. Möödunud aastal väheneski Eestis toodetud kaupade eksport kõige enam Rootsi. Varem Rootsi eksporditud mobiilsideseadmed on nüüd suunatud ümber teistesse riikidesse,“ ütles ta. „Elektroonikatoodete tellimused on süvenevas languses juba viiendat kuud järjest, mis viitab sellele, et ka lähikuudel võivad selle tegevusala tootmismaht ja eksport väheneda. Kuna tegemist on suure tegevusalaga (ainuüksi mobiilsideseadmed on 14% kaupade ekspordist), siis on sellel oluline mõju kogu töötleva tööstuse tootmisnäitajatele ja ekspordile.“

Kui vaadata ekspordi kasvu riigiti, siis jaanuaris mahtusid esimese 10 riigi hulka, kuhu eksport kõige enam suurenes, lausa 7 Euroopa riiki. Näiteks möödunud aastal oli 10 riigi hulgas keskmiselt vaid 4 Euroopa riiki.

Euroala majanduskasv on käesoleva aasta alguses tugev olnud: ostujuhtide indeksi järgi oli euroala majanduskasv veebruaris viimase kuue aasta kiireim. Meie hinnangul on sel aastal Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordinõudlus tugevam, kuid 2016. aastal ning see pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi.

Kaupade impordi 40 protsendilise kasvu taga oli peamiselt laevade import Soomest ja Poolast. Ilma selleta oleks import kasvanud 12%.

Nii tugev impordikasv tekitas aga jaanuaris väga suure kaubanduspuudujäägi – see oli vähemalt viimase 13 aasta suurim – ning see pidurdab ka SKP arvestuslikku kasvu käesoleva aasta esimeses kvartalis. Impordi puhul oli veel oluline see, et juba 7 kuud järjest on kapitalikaupade sissevedu languses. Möödunud aastal vähenesid investeeringud juba neljandat aastat järjest ning ka jaanuari impordinumbrid ei näita veel masinate ja seadmete investeeringute olulist paranemist. Samas on tugeva kasvuga juba pikemat aega olnud tarbe- ja vahetarbekaupade sissevedu, mis viitab nii jätkuvalt tugevale lõpptarbimisele kui ka tootmismahtude paranemisele.