Vaatamata EL-i eesistujamaa Austria ja Euroopa Komisjoni mitmetele kompromissettepanekutele, lükati määruse eelnõu sellisel kujul tagasi blokeeriva vähemuse toel.

Peamised lahkheli tekitavad küsimused puudutasid kalalaevastiku moderniseerimist ja restruktureerimist.

Euroopa Kalandusfondi määruse menetlemine jätkub sügisel Soome eesistumise ajal. Eelnõu venimine toob kaasa ka Eesti kalanduse strateegia valmimise viibimise.

Eesti delegatsiooni juhtinud põllumajandusminister Ester Tuiksoo sõnul on kahju, et eelnõu menetlemine ei jõudnud lõpule. "Kuigi ka Eesti jaoks oli pakutava kompromissi puhul probleemseid küsimusi, oleksime me siiski eelistanud eelnõu heakskiitmist," selgitas Tuiksoo.

Aastatel 2007-2013 hakkavad Euroopa Liidu liikmesriigid kalandustoetusi saama läbi Euroopa Kalandusfondi, mis asendab aastatel 2004-2006 toetuste allikaks olevat Kalanduse arendusrahastut.

Uue Euroopa Kalandusfondi eesmärkideks on lihtsustada ühise kalanduspoliitika meetmete elluviimist, aidata kalanduspiirkondadel oma majandust mitmekesistada, lihtsustada toetuste andmist ja suurendada subsidiaarsust.

Euroopa Kalandusfondil on viis prioriteeti: kalalaevastiku püügivõimsuse kohandamine kalavarudega; vesiviljelus ning kala- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine; sektorile üldist kasu toovad meetmed; kalanduspiirkondade jätkusuutlik areng; tehniline abi.