EL-i suuremad pangad lähevad ühtse finantsjärelevalve alla
Euroopa Liidu rahandusministrid valmistuvad teisipäevasel kohtumisel vastu võtma lõplikku kinnitust Euroopa ühtse finantsjärelevalve mehhanismile, vahendab BNS.
"Mul on väga hea meel öelda, et oleme teisipäeval valmis andma lõpliku heakskiidu ühtsele järelevalvemehhanismile. Vastavalt kavadele jõustub see tuleva aasta novembrist," ütles Leedu rahandusminister Rimantas Šadžius ajakirjanikele.
Euroopa pangandusliidu esimene sammas, ühtne finantsjärelevalve läheb Euroopa Keskpanga haldusalasse. Keskpanga järelvalve alla peaks minema ühtekokku 6000 euroala panka, sealjuures otsest järelevalvet hakkab keskpank teostama 130-150 suurema pangandusgrupi üle, mis moodustavad ligikaudu 80 protsenti Euroopa pangandussektori mahust.
Lisaks suurtele pangandusgruppidele lähevad keskpanga otsese järelevalve alla veel kolm suuremat panka igast riigist. Eesti puhul tähendaks see Swedbanki ja SEB Panka. Kolmandat kandidaati hetkel ei olegi, sest järgmised suuremad Eestis tegutsevad pangad on Põhjamaade pankade filiaalid. Väiksemad pangad nagu LHV või Bigbank on suhteliselt sarnaste mahtudega.
Ühtne järelevalve peaks koos ühtse kriisilahendusmehhanismi ja hoiuste garantiisüsteemiga moodustama pangandusliidu, mille mõte seisneb selles, et maksumaksjate raha kallale mindaks viimases järjekorras, praeguseni on Euroopas käigus olnud pigem strateegia, kus iga riik päästab oma pangad.
Kuid praegu on ühtse kriisilahendusmehhanismi loomise käigus tekkinud tugev vastasseis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus viimane ei soovi loovutada kontrolli oma pankade üle. Samuti on Saksamaa ettevaatlik lahenduse suhtes, kus eri riikide pankade päästmiseks kasutataks kogu Euroopa Liidu ühtset kriisilahendusfondi. Esmaspäeval kinnitasid rahandusministrid, et plaan kinnitada kriisilahendusmehhanism aasta lõpuks on endiselt jõus.
Ka arutavad rahandusministrid teisipäeval kaitsemeetmete üle, mida tuleks probleemsete pankade päästmisel kasutada senikaua, kuni uue kriisilahendusfondi vara alles kogutakse. See tähendab ilmselt, et kõik riigid peaksid ikkagi looma siseriikliku fondi, mida näiteks Eestil ei ole.
Pealegi peaks enne ühtse järelvalve kehtestamist sooritama kõikide otsese kontrolli alla minevate pankade niinimetatud tervisekontrolli, kui selle käigus ilmneb pankadel probleeme, siis need tuleb riikidel eelnevalt lahendada.
