Liikmesriigid võivad alates tuleva aasta juulist lubada igasuguse suuruse ja kujuga puu- ja juurviljade müügi. Selgelt tuleb märgistada vaid mitte esimese või teise sorti kuuluvad viljad, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

„Kõverale kurgile ja haralisele porgandile koidavad paremad päevad,” ütles põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel, kelle kinnitusel on tegemist konkreetse näitega püüdest vähendada liigset bürokraatiat.

Tänase hääletuse tulemusena tunnistatakse normid kehtetuks 26 toote puhul: aprikoosid, artišokid, sparglid, baklažaanid, avokaadod, oad, rooskapsad, porgandid, lillkapsad, kirsid, kabatšokid, kurgid, kultuurseened, küüslauk, koorimata sarapuupähklid, peakapsas, porrulauk, melonid, sibulad, herned, ploomid, varsseller, spinat, koorimata kreeka pähklid, arbuusid ja salatsigur.

Ettepanekute kohaselt jäävad konkreetsed turustusnormid kehtima kümne toote puhul, mis moodustavad ELi kaubavahetusest 75 protsenti: õunad, tsitrusviljad, kiivid, salat, virsikud ja nektariinid, pirnid, maasikad, paprikad, lauaviinamarjad ja tomatid.

Liikmesriigid võivad siiski ka need tooted normidest vabastada, kui neid müüakse kauplustes sobiva märgistusega. See tähendab tegelikult, et normile mittevastavat õuna võib ikkagi müüa, kui see on tähistatud „töötlemiseks mõeldud toote“ või samaväärse sõnastusega märgisega.

EL juurviljaotsus