EL võib 10%-lise biokütuste osakaalu nõude ära muuta
Ärileht kirjutas eile, et novembris jõuab riigikokku eelnõu, mis näeb ette, et alates 2016. aastast peaks kõigis mootorikütustes biokütuse osakaal olema vähemalt 5% ja 2020. aastaks vähemalt 10%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märgib vedelkütuse seaduse muutmise eelnõus, et direktiivist tulenevalt peab 2020. aastaks taastuvenergia osakaal moodustama 10 protsenti transpordis kasutatavast energiast.
Samas on Euroopa Liidus jõutud veendumusele, et eesmärgi täitmine võib kujuneda liialt problemaatiliseks ja Euroopa Komisjon on esitanud Nõukogule ja Parlamendile aruteluks taastuvenergia ja kütusekvaliteedi direktiivide muutmise ettepaneku. Vaatamata tõenäolisele muudatusele EL õigusaktides peetakse vedelkütuse seaduse muutmise eelnõuga edasi minna.
„Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riikidest, kus biokomponendiga kütused ei ole veel kohustuslikuks muudetud ja seetõttu oleme hetkel veel kehtiva 10-protsendilise biokütuste osakaalu nõude täitmisest võrreldes teiste riikidega kaugel maas. Eesmärk oleks saavutatav vaid kiirelt kõrgema kui 5-protsendiliste biokütuste kohustuslikuks muutmisel, samas on näiteks 100-protsendilise biokütustega meie kliimavööndis rohkelt probleeme,“ kommenteeris Ärilehele Statoil Fuel & Retail Eesti AS juht Kai Realo.
Lisaks on tema sõnul viimastel aastatel palju poleemikat tekitanud ka biokomponentide tootmise jätkusuutlikkus - kuigi biokomponendid toodetakse taastuvatest loodusvaradest, on nende massiline kasutamine toonud kaasa kahju nii ulatuslikele loodusaladele kui ka toiduainetetööstusele.
Nagu Realo märkis, on lähtuvalt Euroopa Liidu nõuetele praeguse nägemuse kohaselt riigil plaanis jõuda 2020. aastaks taastuvenergia 10-protsendilise osakaaluni kogutarbimises, mis transpordikütuste osas tähendab sisuliselt 10-protsendilise biokütuste osakaaluni jõudmist.
„Eesmärgini saab liikuda mitmel moel, sest 10 protsenti peab olema biokomponentide või biokütuste osakaal kogutarbimisest, see tähendab, et kiiremini aitavad edasi suurema biokomponendi osakaaluga mootorikütused. Samas on mitmete Euroopa riikide kogemus näidanud, et suurema kui 5-protsendilise biokomponendi osakaaluga kütuste müümine võib tekitada probleeme nii autoomanikele kui kütuse müüjatele ning mitmes riigis on juba tagasi pöördutud madalama biokomponendi osakaaluga kütuste juurde. Üheks näiteks võib tuua Saksamaa,“ tõi Realo näite.
Ta tõdes, et mitmed märgid Euroopa Liidus viitavad sellele, et nõue 2020. aastaks saavutada 10-protsendiline biokütuste osakaal võidakse ära muuta ehk ei seata enam eesmärgiks nii kõrge osakaaluni biokütuste kasutamise osas jõuda.
Eestis ettevalmistatav seadusemuudatus näeb ette muuta biokütuste müümine kohutuslikuks alates 2016. aastast. Realo ütles, et AMTELi ja Õliühingu esindajate ühisel arutelul peeti õigeks, et mõistlik oleks ebamäärase olukorra tõttu, kus EL võib muuta seniseid nõudeid, biokütustele üleminekut natuke edasi lükata ja alustada 2018. aastast.
„Selleks ajaks on tõenäoliselt EL-is kokku lepitud ka uued nõuded biokütuste kasutuse ja seatud uued sihid biokütuste osakaalu osas,“ märkis ta.
AMTELi juht Arno Sillat tõi lisaks välja, et Eesti autopark on niivõrd vana ja amortiseerunud, et paari lähima aasta jooksul ei saaks umbes kolmandikus bensiinimootoriga autodes ohutult kasutada rohkem kui 5-protsendilise bioetanooli sisaldusega bensiini.
Mõttelise piiri võib tema sõnul tõmmata karburaatormootorite ja esimese põlvkonna sissepritsega bensiinimootorite juurde, millele tootjad 5 protsendist suuremat biolisanditaluvust ei garanteeri, paljud aga ei anna garantiid ka 5 protsendi puhul.
