Elektrifirmad tülis: Eesti Energia nõuab Eleringilt 9 miljonit eurot
Eesti Energia nõuab Eleringilt kahjude katteks ligi 9,2miljonit eurot, Elering peab nõuet alusetuks.
Ärileht kirjutas juba mullu septembris, et Läti ja Leedu turu pudelikael ajas Eesti Energia ja Eleringi tülli. Probleemide tõttu loobus Eesti Energia Lätis ja Leedus uute elektrilepingute sõlmimisest, sest juba 3. juunil muudeti Eesti-Läti vahelise ülekandevõimsuse jaotamise korda. Eesti Energia nõudis, et Elering looks viivitamatult likviidse finantsinstrumendi, millega maandada hinnariski, kui piiril ülekandevõimsust napib. Aeg-ajalt kasvas hinnaerinevus Eesti ja Läti-Leedu vahel pea kahekordseks, kuid kuna Eesti Energiaga oli seal sõlmitud peamiselt fikseeritud hinnaga elektrilepingud, siis pidi Eesti Energia tekkinud kulud ise katma.
Ekstreemseim näide oli olukord, kus Eesti Energia müüs elektrit 38 euroga megavatt-tunni eest, kuid firma tütarettevõtted Lätis (Enefit SIA) ja Leedus (Enefit UAB) pidid selle börsilt tagasi ostma 72 euroga. Sellepärast on Eesti Energia rahaline seis nii Lätis kui ka Leedus juba kolm kuud olnud „punases" ja saamata jäävat tulu tiksub iga tunniga juurde. Tänaseks on kahju arvestatud ligi 13 miljonit eurot, millest 9,2 miljonit nõuabki Eesti Energia nüüd Eleringilt välja.
Esimese kirja omapoolse nõudega saatis Eesti Energia Eleringile möödunud aasta augustis ja on seda hiljem veel täiendanud. Viimane kiri laekus Eesti Energialt 14. veebruaril, kus Eesti Energia oli nõude suuruseks arvutanud ligi 9,2 miljonit eurot. Elering on esitatud nõuet koos lisadega analüüsinud ning ei nõustu esitatud väidetega. "Eesti Energia on nõude aluseks oleva ülekandevõimsuse „õige" hinna arvutamisel võtnud aluseks 2012. aasta sama perioodi võimsusoksjoni hinda. Turumajanduse reeglid ei anna selliseks lähenemiseks mingit alust. Nõudlus ja pakkumine põhinevad hetkel turul toimuvatel sündmustel ja teguritel. Konkurentsi olukorras hinnastavad kõik oksjonitüübid ülekandevõimsust ühte moodi," selgitas Elering oma teates. Ettevõtte hinnangul on Elering tegutsenud vastavalt EL-i regulatsioonile 714/2009 ja kõik ülekandevõimsuste jagamise põhimõtted on saanud enne nende rakendamist konkurentsiameti heakskiidu
"2014. aasta jaanuarist rakendatud limiteeritud PTR-ide aastaoksjon ja jaanuari/veebruari oksjonid on näidanud, et konkurents toimib ja 2012. aasta võimsuse hindadel ei ole tänaste hindadega mingit seost. Eleringile on vastuvõetamatu Eesti Energia soov, et Lätis ja Leedus elektri müügiga kaasneva hinnariski maksaks kõrgema ülekandeteenuse hinna kaudu kinni Eesti elektritarbija. Elering on ülekandevõimsusi õigesti hinnastades teeninud märgatavat tulu, mis võimaldas langetada 2014. aasta ülekandeteenuse keskmist tariifi 7,8 protsenti," teatas ettevõte.
"Eesti Energia on Lätis oma klientidele elektrit müünud alates 2005. aastast, Leedus alates 2007. aastast. Täpselt nii nagu ka Eestis, eelistavad meie sealsed kliendid sõlmida 12 kuust pikemaid lepinguid. Näiteks oli Lätis 2012. aasta keskmine lepingu pikkus 26 kuud, pikimad lepingud on aga kehtivad 5 aastat. See tähendab, et valdav osa elektrilepingutest oli meil sõlmitud tükk aega enne seda, kui sai selgeks, et põhivõrguettevõtjail ei ole kavatsust täita Eesti-Läti piiril Euroopa Liidu õigustes ettenähtud põhimõtteid (mille kohaselt tuleb põhivõrguettevõtjatel ülekoormuse korral juurutada hinnariske maandada võimaldavad finantsinstrumendid). Just seetõttu ei saa pidada tõeks väiteid, et Eesti Energia on võtnud Lätis ja Leedus liigsuuri riske. Oleme müünud naaberturgudel elektrit, lähtudes põhimõttest, et kui turukorraldus muutub, tehakse seda vastavalt kehtivatele regulatsioonidele ja õigusaktidele ning kõik vajalikud instrumendid juurutatakse õigeaegselt. Paraku see nii ei läinud, mis aga ei tähenda, et meil omakorda oleks võimalik loobuda klientide ees võetud lepinguliste kohustuste täitmisest," teavitas Eesti Energia.
