Katkestusi siiski ei kardeta, kuid rida energiamahukaid firmasid on tootmist vähendanud. Pikemas perspektiivis muretsetakse konkurentsivõime ja investeeringute vähenemise pärast.

Laupäeval tõusis elektrienergia hind Põhjala elektribörsil Nord Pool rekordilisele 110,65 eurole megavatttunnist. See tegi kilovatttunni hinnaks keskmiselt 11,1 eurosenti ehk 1,74 Eesti krooni. Soome sai kirja uue tarbimisrekordi – reede õhtul kella viie-kuue vahel ületas elektrienergia tarbimine 14 000 megavati piiri.

Kõige kõrgem hind oli laupäeval 1,84 krooni ja madalaim 1,65 krooni kilovatttunnist. Nädal varem maksis kilovatttund Nord Pooli börsil 1,06 Eesti krooni.

Järsk hinnatõus mõjutab enim energiamahukat tööstust, ehkki lühiajaliste kõikumiste vastu on enamus firmasid end kindlustanud pikaajaliste lepingutega. Rootsi metsatööstuses on energiatarve 21 teravatttundi, mis on 40% kogu tööstuse energiatarbest. Sellest 5,6 teravatttundi kasutab suurim tarbija Stora Enso, Soomes langeb Stora Enso arvele 10% kogu riigi energiatarbest. Teine suur metsanduskontsern UPM Kymmene tarbib Soomes 15% kogu kasutatavast elektrienergiast.

UPM Kymmene toodab ise elektrit, mistõttu hinnatõus firmat otse ei mõjuta. Küll aga mõjutab see rahvusvahelise kontserni tootmisotsuseid, ütles ajalehele Taloussanomat firma energiajuht Pertti Simola. “Vahel tuleb kaaluda, kas toota sama paber Soomes või välismaal. Kalli elektri tõttu võivad osad tonnid Soomes tootmata jääda ning selle võrra suureneda tootmine välismaal,” ütles Simola. Simola sõnul kehtib sama metalli- ja keemiatööstuses. “Tulusam on jätta tootmata ja müüa selle asemel elektrit,” ütles ta.