Väike-Maarja vallamajas seab vanemökonomist Reet Eesmäe eelarvenumbreid kokku. “Eelmisel aastal oli meie elektrikulu 970 000 krooni, tänavu tuleb 80 000 juurde lisada,” ütleb Eesmäe ajalehele Virumaa Teataja. “Järgmine aasta tähendab ka muude majanduskulude järsku kasvu.”

Haljala vald on elektri säästmiseks lasknud nõukogudeaegseid valgusteid välja vahetada, et saada parem tulemus väiksema kuluga. “Kuna valla tulubaas ei tõuse, saame ainult ökonoomsemalt majandada,” nendib Haljala vallavanem Jüri Sikkut.

Tänavavalgustuses laseb Haljala vald elektri kokkuhoiuks aeg-ajalt lambid välja lülitada. Näiteks lülitatakse mõnikord tänavalaternad öösel välja vahemikuks kella 1 — 6, kui inimesi vähem liikvel. “Praegu, kõige pimedamal ajal põleb tänavavalgustus siiski öö läbi, et kuritegevust tagasi hoida,” ütleb Sikkut.

Rägavere vallas kavatsetakse kooli ja raamatukogu küttesüsteemid ümber ehitada, sest praegu on need eletriküttel. Plaanis on üle minna maaküttele.

Rohkem pitsitab rahapuudus väiksemaid valdu. Sõmeru vallas vahetati Aluvere kooli valgustid ökonoomsemate vastu. “Samuti vahetasime lampe lasteaias ja raamatukogudes. Oleme püüdnud tänavavalgustust renoveerida, Ubjas ja Uhtnas rajasime täiesti uued liinid,” selgitab vallavanem Peep Vassiljev.

Kõigis valdades kardetakse elektrihinnatõusuga kaasnevat hättajäänute arvu suurenemist. Raskem on kindlasti seal, kus elanikud aastate eest loobunud kaugküttest ja üle läinud üle elektriküttele. “Toimetulekutoetuste tahtjate arv suureneb meil kindlasti,” prognoosib Saksi vallavanem Arvi Palmsalu.