„Pärast suurt pidu tuleb ikka pohmell,” nentis Nissani maaletooja esindaja Henri Daum, rääkides elektriautode müügituru nutusest seisust. „Arvame, et müük võiks hakata järgmisel aastal elustuma, kuid tõenäoliselt loeme ka siis müüdud autosid näppude peal. Kes elektriautot soetada tahtsid, ostsid selle Kredexi jagatud toetusega juba ära.”

2014. aasta augustis läks kvoodirahast jagatud elektriautode ostutoetus lukku. Sellest ajast saadik on viimaste toetuste eest ostetud autosid järgemööda selgi aastal Eestisse tilkunud. Ent 2015. aasta aprillis, mais ja juunis oli autode müügi- ja teenindusettevõtete liit sunnitud teatama, et neil kuudel ei müüdud Eestis ühtegi elektriautot. „Eesti on Kreeka kõrval ainus riik, kus [elektriautode] müük langes jõuliselt, ja üks väheseid, kus ostmiseks pole soodustusi,” lausus AMTEL-i pressiesindaja Rein Luik maikuus.

Tegelikult toodi nimetatud kuudel siia viis uut Teslat. Need aga kantakse Eesti registrisse kui kasutatud autod, sest USA autotootja saadetis randub Hollandi sadamates ja esmaregistreerimine tehakse seal. Juulis registreeriti peale lisaks veel ühe Tesla ka üks Volkswagen Golfi elektriline versioon.

Eesti esimese Tesla omaniku ja Teslarendi asutaja Mario Kadastiku sõnul ostis tema ettevõte kaks autot toetusega ja kaks ilma. Tema arvates ostavad eraisikud toetuse suurusest või olemasolust sõltumata endiselt Teslasid, sest ligi 70 000-euroste autode puhul pole 18 000 euro suurusel toetusel nii suurt kaalu. Kadastiku sõnu toetab statistika. Eestis vuravatest elektriautodest on 41 Teslat arvukuselt kolmandal kohal, kohe pärast sotsiaaltöötajatele jagatud Mitsubishi i-Mievi ja elektrisõidukite rahvaautot Nissan Leafi.

Ostutoetus oli liiga suur

N-ö tavaliste elektriautode puhul võis eraisikule makstav toetus moodustada poole auto hinnast. Seepärast oli toetus tugev ostuargument. „Toetusraha lõppes valel ajal. Elektriautondus hakkas just hoogu sisse saama, esimesed kasutajad jagasid kogemusi ja hakkas tekkima ka autode valikut. Ostutoetus oleks võinud olla ka alla 18 000 euro, siis oleks raha jätkunud kauemaks. Pool sellest summast oleks olnud inimestele piisav ostuotsuse tegemiseks,” loetles Kadastik põhjuseid, miks keskkonnasäästliku auto müük varjusurma vajus. Ta märkis, et rolli mängib ka psühholoogiline aspekt: kuna äsja sai auto palju soodsamalt, ei raatsita enam täishinda maksta.