EETELi tegevjuht Are Veski sõnul on sundis elektriettevõtjaid antud märgukirja koostama juba aastaid kogetud väärad ning majanduslikult kahjulikud otsused Eesti turul domineeriva võrguettevõtte tegevuses.

"Tänavu aasta alguses tegime oma liikmesfirmade abil analüüsi Elektrilevi investeeringutest viimasel kümnendil ning tulemused on päris jahmatavad," ütles Veski.

EETELi märgukirjas tuuakse näiteid Elektrilevi võrgehitustest, kus 7 - 8 aastat tagasi rajatud liine on hakatud asendama uutega.

"Suhteliselt uute õhuliinide asendamine maakaablitega olukorras, kus märkimisväärne osa Eesti elektrivõrkudest toimib kriitilises seisundis, on selgelt OÜ Elektrilevi vale investeerimispoliitika," öeldakse märgukirjas.

Analüüsides uute liiniehituste hangete hindu, tuuakse välja nende põhjendamatud kulukused. "Meie valimis olnud näidete põhjal saab öelda, et Elektrilevi saaks ehitada mitmeid uusi objekte kuni poole odavamalt," tõdes Veski.

Märgukirjas käsitletakse veel Elektrilevi ebaõnnestunud varahaldamise tarkvara IT-lahendust, mille hankeks kulutati 2006. aastal ligi 50 miljonit krooni. Antud tarkvara pika ja kuluka rakendmisprotsessi käigus põhiosas tööle ei saadudki ning 2013. aastal sellest loobuti. Samuti majanduslikult põhjendamatut elektriarvestite vahetust enne uute kaugloetavate elektriarvestite kasutusele üleminekut.

"Kokkuvõttes võib tõdeda, et täna maksvad tarbijad oma elektriarvest umbes viiendiku osas kinni Elektrilevi valede investeerimisotsused," märkis Veski.

EETEL teeb märgukirjas Konkurentsiametile mitu ettepanekut Elektrilevi investeeringute inventuuriks. Rõhutatakse, et senisest märkimisväärselt rohkem tuleb investeerida Elektrilevi võrgu varustuskindlusesse piirkondades, kus sellega on kõige kriitilisem olukord.