Elektriga kütjad otsivad alternatiivi

17 000 elektriga kütjat toovad Eesti Energiale aastas 50 miljonit krooni lisatulu.

Elektriga korterit või maja kütvad inimesed mõtlevad elektrihinna tõusu oodates alternatiivsetele ja odavamatele soojasaamise võimalustele.

Ligi 17 000 Eesti Energia elektriga kütvat klienti moodustavad umbes 4 protsenti kõikidest eratarbijatest, kuid just nende taskust tuleb kolmandik eratarbijate hinnatõusust ehk aastas 150 miljonist kroonist.

Elektrihind tõuseb Eesti Energia andmetel elektriga kütjate jaoks 1. märtsist keskmiselt 24 protsenti.

Rakvere Lihakombinaadi ja Talleggi juht Olle Horm, kellel on Pirital elektriküttega maja, ütles, et tema talvised elektriarved on alates 1997. aastast kahekordistunud. “Eesti Energia on suhtekorralduslikult kavalalt suutnud asja nende pakettidega lihtinimestele nii segaseks teha, et keegi ei saa aru, palju neil tuleb hakata elektri eest rohkem maksma,” ütles ta. Hormil on kindel plaan ehitada majja kulude vähendamise eesmärgil kamin. Hea on tema sõnul see, et Eesti Gaas rajab maja lähedusse trassi. “Kui ma ei töötaks sellisel mõnusal kõrgepalgalise kohal, oleks elektrihinna tõus mu perele ilmselt väga raske,” märkis ta.

Ootab tõusu

Hormi sõnul tõuseb elektrihind tulevikus ilmselt veelgi. “Minul ei ole täna kindlust, et see, mis tarbijad elektri eest maksavad, ei lähe ebaefektiivse firma ülalpidamiseks, kus tulude ja kulude suhe on paigast ära,” ütles ta.

Harjumaa majaomanik Arvo (nimi muudetud) arvestas, et 1. märtsist kasvab tema elektriarve iga kuu umbes 500 krooni võrra. Arvo kütab öösel maja elektriga ja päeval vedelkütusega. Elektrit tarbis ta novembrikuus ligi 5000 kWh ja maksis selle eest 3000 krooni. Arvo majal on 50-amprine peakaitse, mille eest ta maksab Eesti Energiale kuus ligi 500 krooni ampritasu. 1. märtsist tõuseb aga ampritasu 60 protsendi võrra.

Vedelkütusele kulutab Arvo praegu kuus 1000 krooni. Ta on arvestanud, et elektriküttest täielikult loobudes ei kulutaks ta maja soojendamiseks üle 2500 krooni kuus.

Teine Harjumaa majaomanik Jaan (nimi muudetud) kütab maja nii ööl kui ka päeval täielikult elektriga. Novembris maksis ta Eesti Energiale ligi 7000 kWh eest 4700 krooni. Uute tariifide kohaselt tuleks tal maksta ligi 500 krooni kuus rohkem, mis tema sõnul pole väga hull. “Kartsin ausalt öeldes hullemat.”

Küll aga ei mõistnud ta, miks tõuseb uue hinnakirja järgi öise elektri hind rohkem kui päevase elektri hind ehk siis vastavalt 12 ja 6,4 protsenti.

Jaani ei sunni hinnatõus veel küttesüsteemi ümber seadistama. “Kui hakkaksin õlikütet sisse panema, läheks see ühekordne investeering liiga kulukaks. Teine võimalus oleks ehk keskküttekatla paigaldamine,” arutas ta.

Eesti Energia ei oota suurt elektriküttest loobumise lainet. Elektrikütte plussideks teiste kütteliikide ees on firma hinnangul väiksemad investeeringud ja mugavus.

Eesti Energia hinnangul tõusevad elektriga kütjate kulutused märtsist keskmiselt 248 krooni võrra kuus.

Gaasiküte alates 30 000 kroonist

•• Eesti Gaasi müügidirektori Raul Kotovi hinnangul läheks gaasiküttele üleminek elektriga kütjatele maksma alates 30 000 kroonist.

•• Hind on arvutatud keskküttega majas, mille kõrvalt jookseb gaasitorustik. Hinnas on gaasikatla paigaldus, torustik ja liitumine.

•• ”Kui elektrihind tõuseb, siis näiteks uutes kinnisvaraarenduse piirkondades tõuseb kindlasti huvi gaasi vastu,” märkis Kotov.

•• 1 kuupmeeter gaasi maksab 2,6 krooni. Gaasiga kütjatele maksab kWh sellisel juhul 28 senti ehk kordi vähem kui Eesti Energia hinnakirjas.