Elektrihinna tõusu valguses: kas börsihinna asemel peaks valima fikseeritud hinnaga elektripaketi, mis on ohud ja võimalused?

 (98)

Elektri hind.
Elektri hind.Foto: Madis Veltman

Elektri börsihind on sellel aasta oluliselt kallinenud ning talveks prognoositakse lisaks kolmandiku suurust hinnahüpet. Kas selles olukorras oleks tarbijal mõistlik börsihinnaga elektripaketi asemel elektri hind pikemaks ajaks mingil kindlal tasemel fikseerida?

Seejuures tasub muidugi ka meeles pidada, et elektriarvest moodustab elektrienergia hind umbes kolmandiku, ülejäänud on võrgutasu ning maksud.

Elektri hinnavõrdlusportaali Elektrihind.ee haldava Datahouse OÜ juhatuse liikme Kert Valbeti sõnul sõltub börsi-või fikseeritud hinnaga paketi vahel otsustamine kliendi vajadustest. „Tarbija peaks tegema selgeks, kas tema jaoks on oluline parim hind või stabiilsus, börsipaketid pakuvad üldiselt hinnaeelise, fikseeritud paketid pakuvad hinnakindluse, mispärast on hind veidi kallim,“ selgitas ta.

Sel aastal võib Valbeti sõnul eeldada, et aasta alguses fikseeritud paketi valinud kliendid võivad sel aastal maksta vähem kui börsipaketi valinud kliendid. Samas ajaloos on börsipaketi valinud saanud soodsama hinna. „Fikseeritud paketi valimine võib täna osutuda (eeldusel, et kõigi elektrimüüjate paketid veel ei peegelda kõrgemat tulevikuootust) lühemas perspektiivis soodsamaks, pikemas perspektiivis, minevikule tuginedes on börsipakett hinna suhtes soodsam valik,“ lausus ta.

Seotud lood:

Alexela Energia juhatuse liige Jaak Urm tõdeb samuti, et alates elektrituru avanemisest on elektri hinnad olnud erakliendile soodsamad just börsipaketi puhul. „Hetkel on elektri hinnad kiires tempos tõusnud ja lühiajaliselt soovitame oma klientidel valida fikseeritud hinnaga pakett,“ ütles ta. Lisades, et fikseeritud hinna kasuks otsustavajatel tuleb aga olla tähelepanelik ja jälgida elektri hindasid ka edaspidi. Ja pigem börsihindade langemisel uuesti börsipaketi kasuks otsustada.

Hinnatõusu taga kunstlik surve
Elektri hinnatõus taga on Urmi sõnul hetkel ka palju erinevate turuosaliste poolt tekitatud kunstlikku hinnasurvet ülespoole. „Sest kui vaadata 2020. aasta hinnaprognoose, siis ei paista sealt sellist elektri hinnatõusu kui erinevad turuosalised püüvad avalikkusele näidata,“ lausus ta.

Loe veel

Elektriturg.ee tegevjuhi Pirmin Tamme sõnul on viimase 12 kalendrikuu kaalutud keskmine börsihind marginaalita olnud 4,68 s/kWh, kuid näiteks viimased 6 kuud juba 5,13 s/kWh ja viimane kuu tervelt 5,81 s/kWh. „Seega võib tõesti tekkida üle väga pika aja tarbijatele võimalus fikseeritud elektrihinnaga soodsamalt elektrit tarbida, kui seda börsihinnaga, mida toetavad ka tulevikutehingute väärtused, mis on hetkel ajalooliselt kõrgeimal tasemel,“ lausus ta, lisades, et tulevikutehingute hindadest räägime hetkel ligikaudu 40-50% hinnatõusust võrreldes möödunud aastaga.

Fikseeritud hinnaga lepingul pööra tähelepanu hinnale, et loodetud säästu asemel ei peaks rohkem maksma

Kõige rohkem puudutab hinnatõus Tamme sõnul äritarbijaid, kuna nende mastaabid on oluliselt suuremad ning nemad ei saa igakuiselt elektrilepingut vahetada. „Seega ees on väga keeruline ja kaalutletud otsustamise aeg,“ tõdes ta.

Vaadates hetkel elektrimüüjate pakutut, siis soodsaim fikseeritud hinnaga pakett on Tamme sõnul kaalutud keskmise hinnaga 5,12 s/kWh, seda eeldusel, et tarbija kasutab öö- ja päevaelektrit võrdselt.
„Võttes maha sealt soodsaima börsimarginaali, mis antud hetkel on ettemaksuta 0,189 s/kWh, võib kaalutud keskmine börsihind olla kuni 4,931 s/kWh, et see oleks tarbija jaoks soodsam variant,“ rääkis ta.

Eriti kõrget hinda ennustavad tulevikutehingud just selle aasta viimaseks kvartaliks ja uue aasta esimeseks. „Võttes aluseks, et hind on sama kõrge näiteks kui viimane kuu, säästaks aastase tarbimisega 2500 kWh elamu ühe kuuga 1,83 eurot. Elektriküttega elamu hinnavõidud võivad olla seega kordades suuremad,“ lausus Tamm.
„Kuna tarbijad saavad igakuiselt sisuliselt elektrilepingut vahetada, tundub hetkel tõesti hinnatundliku kliendi jaoks soodne moment olevat börsihinnaga leping vahetada fikseeritud hinnaga lepingu vastu, kuid tähelepanu tuleb pöörata just fikseeritud hinnaga lepingu hinnatasemele, kuna vahed on väga suured ja säästu eesmärgil alustatu võib hoopis kallima lepingu sõlmimisega lõppeda.

Eesti Energia energiamüügi Eesti turu juht Jaak Jõgi ütles, et fikseeritud hinnaga paketi valimisel jääb hinnatõusu risk elektrimüüja kanda. Eesti Energia Kindla paketiga saab nii era- kui äriklient elektrihinna fikseerida kuni 36 kuuks. Fikseeritud hinnaga pakett annab tema sõnul hinnakindluse, sest elektribörsi kõikumised elektriarvet ei mõjuta ning kokkulepitud kilovatt-tunni hind lepinguperioodil ei muutu.

Kindel pakett sobib kõige paremini klientidele, kes eelistavad stabiilset hinda ning ei soovi igapäevaselt oma elektritarbimist jälgida. Kui klient on valmis elektrihinna osas võtma keskmisest suuremat riski ja soovib ajastada oma tarbimist börsihinna soodsamatele tundidele, siis sobib kliendile paremini börsihinnaga pakett.

Suuräriklientide elektrihinda saab Eesti Energia ette fikseerida kuni 60 kuud. Seejuures on oluline lisada, et ärikliendile on lisaks soodsale hinnale oluline ka kulu prognoositavus. „Meie saame energiapartnerina pakkuda suurärikliendile sobivaid hetki, millal fikseerida oma elektrikoguseid ja hindasid,“ toonitas Jõgi.

Suurema tarbimisega äriklientidele pakub Eesti Energia ka päikeseenergia lahendusi. Eesti Energia paigaldab päikeseenergia lahenduse tasuta kliendi vabale pinnale ning hoolitseb ka tootmise ja sellega seonduva eest. Kliendil puudub investeeringuvajadus ning päikeseelektri hind on fikseeritud terveks lepinguperioodiks (kuni 25 aastat). Seega, mida rohkem tulevikus elektri hind tõuseb, seda suurem on kliendi sääst, selgitas Jõgi.

Arve suurust saab ise mõjutada

Elektriarve suurust saab Jõgi sõnul igaüks ka ise mõjutada. Kuna kogu Eesti on üle viidud kaugloetavatele arvestitele, saavad Eesti Energia kliendid tunnise täpsusega iseteenindusest või mobiiliäpist vaadata, kuidas on nende elektritarbimine ajas muutunud ning võrrelda seda nädala, kuu või aasta lõikes. Hoides oma tarbimisel pilku peal, näeb täpselt, millist mõju on arvetele avaldanud näiteks energiasäästlikumad kodumasinad või kütteperioodi algus. Leides kokkuhoiukohti ja säästes elektrit tarbides vähemalt ühe kilovatt-tunni, mõjutab see kliendi elektriarvet kolmekordselt, sest säästetud elektrienergia võrra väheneb ka makstav võrgutasu, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu. „Energiasäästu potentsiaali on igas kodus ning rusikareeglina võib öelda, et kui majapidamises pole siiani energiasäästule erilist tähelepanu pööratud, pole keeruline kokku hoida kuni ühe kuu elektriarve jagu raha aastas,“ märkis Jõgi

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare