Ettevõtte väitel on nende plaan teistest odavam. "Mitme taristu ehitamis- ja halduskulude ühendamisega saab ühiskond kokkuvõttes oluliselt odavamad teenused," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend.

Elektrilevi sidevõrku võiks kasutada kõik telekomid. „Sarnaselt nagu täna saavad jaotusvõrgu kaudu elektrit müüa kõik ligi 20 elektrimüüjat, toimiks avatud võrk ka sideteenuste pakkumisel,“ lisas Tiisvend.

Järgmisel aastal kavatseb firma läbi viia vastavad pilootprojektid nii tihe- kui hajaasustusega piirkondades.

Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis ning haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.

Hiljaaegu sai teatavaks, et ettevõtlusminister Urve Palo kavatseb maapiirkondadesse kiire internetiühenduse ehk viimase miili rajamistoetuse jagamiseks korraldada avaliku konkursi, mille vastu tunnevad huvi ka Telia ja Elektrilevi.

Selle rahasüsti ootuses on valminud omavalitsuste loodud Digimaa ja Digitee projektid, mis nüüd jäävad rahastuseta. Palo on oma otsust põhjendanud kuluefektiivsusega, mis tekib, kui kogu ühenduse rajab üks firma.

Varasemalt on Euroopa Liidu rahastusega toetatud internetivõrgu loomist asulatesse ja küladesse (EstWini projekt), kuid see puudutas baasvõrku, mis ei jõua välja päris kodudeni. EstWini projekt on aga oma esialgsetest tähtaegadest aastaid maha jäänud, samuti tegi konkurentsiamet hiljuti projekti vedavale Eesti Lairiba SA-le ettekirjutuse, kuna peab projekit SA liikmetest telekomide huve eelistavaks.