Maade tagastamisel tekitavad maaomanikele probleeme krunte läbivad elektri- ja gaasitrassid.

Tagastatud maatükkide omanikud ei tea sageli, kellele need kuuluvad ja kuidas liinide alla jäävat maatükki kasutada. Seaduse järgi ei ole elektriliinid maatüki olulised osad ega kuulu seega automaatselt maatüki omanikule. See toob maaomanikule kaasa hulga piiranguid oma vara kasutamisel.

Remonti võib teha luba küsimata

Ei saa auku kaevata, kus aga ise tahad ega ehitada hooneid, kuhu tahaks. Peale selle peab veel lubama tehnorajatise omanikul teha avarii- ja hooldustöid, kusjuures avariitöid võib tehnorajatise omanik teha ilma maatüki omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Arvestades tehnorajatiste kulumisastet, peaksid maaomanikud ennast üllatusteks ette valmistama – koju jõudes võib leida eest üleskaevatud õue ja hulga mehhanisme.

Soovitaksin siinjuures jälgida, et toiminguid tehtaks heas usus, see tähendab, et avariitöid tehtaks nii, et maalapi kahjud tööde teostamisest oleksid võimalikult väikesed. Avariitööde lõpetamisel peab liini omanik taastama maatüki endise olukorra, näiteks augu jälle kinni ajama. Kõiki liine, mis asuvad maapinnal, maapõues ja maatüki kohal õhuruumis, nimetatakse seaduses tehnorajatisteks.

Servituut korraldab hooldustöid

Seadus ei reguleeri otseselt, kuidas käituda tehnorajatiste hooldustööde korral. Öeldakse ainult, et omanik peab lubama oma maatükil paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid teha. See, kuidas täpselt vajalike tööde teostamine korraldatakse ning kuidas tuleb nendest maaomanikule teatada, tuleks reguleerida reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga.

Servituutide seadmise korra sätestab asjaõigusseaduse rakendamise seadus. Seda peaksid nii maaomanikud kui ka tehnorajatiste omanikud hästi teadma, sest servituutide seadmine on piiratud tähtaegadega.

Maaomanik saab elektriliinid endale

Tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv rajatis on püstitatud enne käesoleva aasta esimest aprilli, on õigus nõuda kümne aasta jooksul alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse servituudi seadmist tehnorajatise teenindamiseks ja remontimiseks. Juba kinnistusraamatusse kantud maatükil asuva tehnorajatise omanikul on samasugune õigus kuni 2008. aasta lõpuni.

Kui tehnorajatise omanik seda ei tee ega oma rajatist likvideeri, on maaomanikul õigus nõuda selle kõrvaldamist ja kahjude hüvitamist. Vastasel juhul muutub tehnorajatis maatüki oluliseks osaks. See tähendab, et näiteks elektriliinid kuuluvad edaspidi maaomanikule.

Maaomanik võib servituudi seadmisest keelduda. See on võimalik ainult juhul, kui tehnorajatis takistab oluliselt maatüki kasutamist ning omaniku kahju on suurem kui tehnorajatise teise kohta ümberpaigutamise kulud. Siin on tegemist väga hinnangulise küsimusega, mis tekitab kindlasti palju vaidlusi.

Tekib küsimus, millised on ümberpaigutamise kulud, eriti kui tegemist on vanade amortiseerunud trasside ümberpaigutamisega.

Tehnorajatiste ümberpaigutamine tuleb päevakorrale tavaliselt siis, kui maatükile oleks võimalik ehitada mingi hoone, mis eeldatavasti paneks maatüki tulu tooma.

Maaomanik peab lubama ka uute tehnorajatiste ehitamist oma maatükile, kui nende ehitamine mujale pole võimalik või läheks liiga kalliks. Siingi on kuhjaga vaidlemise ruumi. Kõiki ülalpuudutatud küsimusi reguleerib asjaõigusseadus ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus.