Elektritarbimine moodustas kokku 571 gigavatt-tundi, jäädes aasta varasemaga võrreldes samale tasemele.

Tootmine taastuvatest allikatest kerkis 27 protsenti 95 gigavatt-tunnini, samal ajal kui tootmine mittetaastuvatest vähenes 11 protsenti 674 gigavatt-tunnini. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise suhtes kujunes 14,8 protsenti. Kuu kokkuvõttes ületas kohalik tootmine elektritarbimist 198 gigavatt-tunni ulatuses.

Elektri kaubanduslik import kasvas mullusega võrreldes ligikaudu neljandiku võrra 263 gigavatt-tunnini. Elektri kaubanduslik eksport vähenes samal ajal kolm protsenti, moodustades kokku 454 gigavatt-tundi.

Elektri impordist 96 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja neli protsenti pärines Läti suunalt. Elektri ekspordist 93 protsenti läks Lätti ning ülejäänud seitse protsenti Soome. Kuu lõpu seisuga moodustas Eesti elektrikaubandusbilansi netoeksport 191 gigavatt-tundi.

Baltikumi summaarne elektritoodang vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes kolm protsenti, kuid tarbimine püsis muutumatuna. Kolme riigi elektribilanss oli 612 gigavatt-tunniga defitsiidis, mis moodustas ligikaudu kolmandiku Baltikumi juulikuu kogutarbimisest.

Põhjamaades kasvas tootmine kuus ja tarbimine kaks protsenti. Juulikuu bilanss oli 1800 gigavatt-tunni ulatuses ülejäägis.