Liidu tegevjuhi Tõnis Vare sõnul peaks Eesti jõulisemalt kaasa rääkima Euroopa Liidu uue energiapoliitika kujundamisel. Euroopa Liidu piiril paistavad senise poliitika vead tema sõnul kõige selgemalt välja.

"Euroopa Liidu kliimapoliitika on energiapoliitika alus. Kliimapoliitika elluviimise viisid ei ole tänaseks tõhusat tulemust toonud. Kõikuva hinnaga CO2-kvoodid ei motiveeri investeerima suure kapitalikuluga süsinikuvabasse elektritootmisse, vaid odavasse gaasijaama," sõnas Vare liidu teates.

"Täna tehakse investeeringuid vaid riigi garanteeritavate toetuste alusel. Teiseks halvaks näiteks on fakt, et keskkonnamõju piiramine vaid Euroopas paneb tööstuse Euroopa Liidust välja kolima. Lõpuks oleme lõhkise küna ees - oleme nõrgestanud majanduse ja kaotanud kontrolli keskkonnamõjude üle."

Euroopa Liit vajab Vare sõnul energiapiiri poliitikat, energiapoliitika peab tagama õiglase konkurentsi regionaalsel elektriturul.

Balti elektriturul konkureerivad Euroopa Liidu elektritootjad, kes toodavad elektrit rangete keskkonnapiirangute tingimustes ning tootjad, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu ja kes ei pea piiranguid elektri tootmisel järgima. Euroopa reeglid garanteerivad siia elektri importimise võimaluse. Samas Euroopa Liidu elektritootjatele ei ole garanteeritud elektri eksportimise võimalust. See tekitab elektriturul moonutusi ning ebaõiglast konkurentsi.

Vare sõnul ei ole piiriäärsed Euroopa riigid piisavalt pingutanud kolmandatest riikidest pärineva elektri eelispositsiooni neutraliseerimiseks ning kohalikele elektritootjatele võrdse konkurentsipositsiooni loomiseks. “Tänane turukorraldus on ebaõiglane kohalike tootjate suhtes,” lausus Vare.

Energiasäästuretoorika tuleks tema sõnul asendada asjaliku plaaniga. Eestis energiasäästust rääkides keskendub avalik tähelepanu põhjendamatult elektri tarbimise vähendamisele, kuigi meie kliimas peituvad suurimad energiasäästu võimalused hoopis transpordis ja ehituses.

„Iga perekond saab aru energiasäästu võimalustest, kui kõrvutab oma elektrikulu, küttekulu ja autokütuse kulu," sõnas Vare.

Parim praktika näitab Vare sõnul, et maksimaalse energiasäästu korral elektri tarbimine pigem kasvab: näiteks säästlikumad hooned vajavad varasemast rohkem elektrit, elektritransport on sisepõlemismootorist efektiivsem.