Elektroonika- ja mööblitööstus on tuleva aasta osas optimistlikud
Eelolev aasta paistab Eesti ettevõtjatele lootusrikas. Edu loodetakse saavutada tohutu pingutusega, luues eelkõige uusi tooteid uutele klientide välismaal. Kõige optimistlikumad on mööblitootjad ja elektroonikaettevõtted, kes loodavad oma käivet isegi kuni viiendiku võrra paisutada. Edu oodatakse ennekõike pankrotistunud konkurentide ja ülimalt efektiivseks lihvitud majandamise arvelt.
Elektroonikatööstust paisutab telekom
Telekommunikatsioonitööstusele vajalikke seadmeid tootvate ettevõtete maht kasvab 2010. aastal silmanähtavalt. Elektroonikatööstuse tooteid kasutav maailm on muutunud majanduskriisi tõttu varasemast hinnatundlikumaks ja see annab Eesti tööstusele eelise, väidab Ericsson Eesti AS-i juhatuse liige Veiko Sepp
„Eestis on soodsam toota kui mujal Euroopas,” nendib Sepp. „Eesti ei suuda konkureerida Hiina ja Indiaga, kus palgakulud on palju madalamad, kuid me asume oma põhiturgudele lähemal, mis vähendab transpordikulutusi.”
Euroopa telekommunikatsioonisektor ei näita küll käibe kasvu, kuid kasuminäitajatel on lootust paisuda, mis loob eelduse investeeringuteks.
2010. aastal algab mobiilsides põlvkonnavahetus, mis nõuab uute seadmete tootmist. Kui alles hiljuti läks maailm GSM-ilt üle 3G-le, siis nüüd tulevad veelgi suuremat andmevahetuskiirust pakkuvad LTE-võrgud ja varasemast kiiremad internetilahendused.
Arvutite koostamise ja müügiga tegeleva AS-i Ordi jaoks on konkurentsiolukord Balti riikide turul oluliselt paranenud.
„Meie konkurendid on tegevuse lõpetanud, mis tähendab, et järgmisel aastal ootame oma turuosa märgatavat suurenemist,” usub Ordi juhatuse liige Sulev Sisask. „Minu tagasihoidlik prognoos näitab Ordile kümneprotsendilist käibe kasvu, väga positiivse arengu korral võiksime kasvada isegi viiendiku võrra.”
Kriisi tõttu vähendas Ordi oma tootmismahtu, kuid säilitas tootmisbaasi, mis annab võime kuni 30-protsendiliseks kasvuks.
Kuna Lätit ja Leedut laastas kriis väga valusalt, siis paistab kasvupotentsiaal Ordile kõige parem just neis riikides. Ordi on praegu Baltimaade ainuke arvutite suurtootja.
Need elektroonikaettevõtted, kes seni tootsid autotööstusele, on raskes olukorras ja peavad leidma uusi suundi.
Mööblitööstus võidab Euroopa kosumisest
Ekspordivõimelisi mööblitööstusettevõtteid aitab Skandinaavia turu elavnemine.
Eesti mööbliturg vähenes kriisiga poole võrra ja koduturu teeb lootusetuks suur tööpuudus. „Tänu uute klientide leidmisele Norras loodan ettevõttele 2010. aastal 12-protsendilist tootmismahu kasvu,” ütleb vooditootja AS Tarmel juhatuse esimees Aare Paloots. Tarmel on Norra kohalikud tootjad oma hea kvaliteedi ja hinnaga sealsetest kettidest välja tõrjunud. „Praegu viime oma tootenäidiseid Norra kettidesse 61 poodi.”
Tartu mööblitootja Tarmeko loodab 2010. aastal toota tänavusest kümme protsenti, hea õnne korral isegi viiendiku rohkem. „Sellise tulemuse suudame saavutada vaid väga agressiivse müügitööga välisturgudel,” selgitab Tarmeko KV nõukogu liige Ago Nigul. „Kannustame oma müügimehi takka, nad peavad iga päev andma aru kõikidest oma kontaktidest ja läbirääkimistulemustest.”
Tarmeko korraldab oma tootmise põhjalikult ümber. Välisturule surutakse ennast nišitoodetega, milleks on painutatud vineerist detailid, kuid tegeletakse ka projektimüügiga, valmistades näiteks restoranide sisustust Ameerikasse. Jaapanisse tehakse rahvusvaheliselt tunnustatud Soome disaineri Ristomatti Ratia loodud minimalistlikku vineermööblit. Uued turud on Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.
„Meie eeliseks on see, et palju Soome ja Läti ettevõtteid läks pankrotti ja me suudame nende koha hõivata,” lisab Nigul.
Toiduainetööstus loodab taset säilitada
Toiduainetööstuse olukord sarnaneb enamiku Eesti tööstussektorite omaga: esimene poolaasta tuleb raske, kuid kevadest loodetakse paranemist. 2010. aasta kokkuvõttes võib siiski karta paigalseisu, sest praegu pole märke, mis lubaksid suurt tõusu või olulist langust.
„Täna vaatame uute turgude poole Skandinaavias ja Venemaal, kuhu tahame minna just suurema lisaväärtusega toodetega nagu jogurtid,” selgitab
AS-i Tere juhatuse liige Ülo Kivine. „Tavapäraste, vähem töömahukate ekspordiartiklitega nagu piimapulber, juust ja või on raske häid tulemusi saavutada.”
Eesti toidutootjate ekspordivõimalusi kärbib asjaolu, et Leedus ja eriti Lätis on majanduse olukord Eestist halvem.
„Meie ettevõte saavutab järgmisel aastal heal juhul nulltulemuse, sest tegutseme turgudel, mis liiguvad eri suundades,” nendib AS-i Premia juhatuse esimees Kuldar Leis. „Balti riikides näen kuni viieprotsendilist langust, Venemaal ja Soomes võib tulla kuni kümneprotsendiline tõus.”
Eesti turul läheb olukord Leisi sõnul paremaks, sest eestlased on olnud lätlaste ja leedulastega võrreldes stabiilsemad tarbijad. Ostetakse küll varasemast vähem, kuid toidu kvaliteedis pole järeleandmisi tehtud.
Tekstiilitööstuse aitab pinnale eksport ja paindlikkus
Suurtel tekstiiliettevõtetel on raske, sest masstooteid on kettidele keeruline müüa. „Kui meil läheb hästi, siis suudame järgmisel aastal tänavust tootmismahtu säilitada,” lausub rõivatootja Gowri International Eesti AS-i juhatuse liige Kerli Uustalu. „Praegu valitseb turul reegel, et ellu jääb see, kes on piisavalt väike, paindlik ja konkurentidest erinev.” Väikepartii algab isegi ühest särgist.
Gowri on muutunud särgifirmast meesterõivaste tootjaks, kuid nüüd lisanduvad ka naiste riided.
„See on väga töömahukas valik, kuid oleme selleks 14 aastat valmistunud ja praegu ei näe muid lahendusi,” lausub Uustalu. „Samal ajal ekspordime oma äriklassi tooteid näiteks Londonisse või püüame sisse saada naaberriikide kaubanduskettidesse.”
Gowri kauplustes ripuvad kõrvuti 5000 krooni ja 300 krooni maksvad särgid. Niimoodi püütakse kliente hoida, sest paljud kliendid, kes hiljuti suplesid rahas, peavad nüüd odava kaubaga leppima.
Üks silmapaistvamaid Eesti ettevõtteid Baltika töötab kuue riigi turul, millest Balti riikide puhul paistavad kasvuväljavaated kesised. „Venemaal, Ukrainas ja Poolas näeme majanduse tugevnemist,” usub Baltika AS-i juhatuse esimees Meelis Milder. „Eesti turul toimub esimesel poolaastal tänavuse sama ajaga võrreldes langus. Kui Eesti saavutab euroga liitumise kinnituse, siis teisel poolaastal siin meeleolu ja kindlustunne paraneb ja võib oodata müükide elavnemist.”
Suurimad raskused ootavad metallitööstust
„Kogu kontserni peale võib tulla suur langus,” tõdeb laevaremonditehase BLRT nõukogu esimees Fjodor Berman. „Kui Soome dokis on langus kõige väiksem, sest Soome laevaomanikud remondivad seal praegu oma laevu, siis Eestis on langus kõige suurem – ligi 40 protsenti.”
Praegu täidab BLRT varasemaid lepinguid ja kui uusi peale ei tule, võib laevaremonti tabada isegi kümnekordne käibe langus.
Algava aasta strateegiliseks suunaks on BLRT seadnud tööstusharud, mis saavad majanduskriisist kõige vähem tagasilööke: nafta-, gaasi- ja tuuleenergiatööstuse tellimused.
„Eelolev aasta tuleb raske, kuid on ka häid märke,” lausub Levadia AS-i nõukogu esimees Viktor Levada. „Kui me aasta tagasi detsembris pidime töölised puhkusele saatma, siis praegu me töötame.” Ettevõtted, kes suudavad Soome, Venemaale ja Rootsi eksportida, jäävad Levada hinnangul pinnale.
