Eesti Päevaleht kirjutas täna, et hiljuti mitme Kesk-Euroopa riigi elektriturule sisenenud Gunvori tütarfirma Tarcona juhi Sulev Loo väitel on Eesti vabaturu mehhanism rajatud üksnes hinnatõusule ja müügifirmade riskide nullimisele.

Nii tagab käivituv regulatsioon olukorra, et tehku kaupleja oma tehinguid kui tahes hästi või halvasti, tarbija maksab selle igal juhul kinni.

Loo väitis, et Eesti turul on kauplemiseks kättesaadav peamiselt vaid Eesti Energia poolt põlevkivist toodetud elekter, sest välisühendused ei taga vabaturu kaubanduseks reaalset elektri kättesaadavust.

Elektrum Eesti juht Raivo Videvik ütles, et kuna börsilt ostetava energia päritolu ei ole võimalik tuvastada - on see Eestist, Soomest, Lätis või kuskilt mujalt -, ei vasta tõele väited, justkui kaubeldaks meil peamiselt vaid Eesti Energia toodetud elektriga.

"Muidugi mängib lisaks börsile rolli ka omatootmine, mis küll ei puuduta börsielektri vahendamisega tegelevaid ettevõtteid. Elektrumi emaettevõte Latvenergo tõstis oktoobris Daugava hüdroelektrijaamades oma tootmist võrreldes septembriga näiteks 280 protsenti," sõnas Videvik.

"Eesti Energia vähendas juba käesoleval aastal oma tootmist ligi 20 protsenti ning ehk on sunnitud veelgi vähendama, kuna peab reaalselt hakkama maksma ka CO2 kvootide eest."

2014. aastal valmib Estlink 2, mille võimsus võtab Videviku väitel põhimõtteliselt maha igasuguse elektritarne piirangu. Näiteks, kui Soomes saab elektri hind olema näiteks kaks senti, siis suure tõenäosusega saab see niisamuti olema ka Eestis, aga samas ka vastupidi.

"Pealegi võib oletada, et Estlink 2ga siinse regiooni (Balti riikide) ühenduste arendamine ei piirdu, vaid neid rajatakse lähiaastatel veelgi," lisas Videvik.

Loo sõnul tagab vaba elektriturg hinnatõusu ennekõike senisele monopolile Eesti Energiale, mis võimaldab riigile kopsakad dividendid. Pakettide ülesehitus ei motiveeri elektrimüüjat leidma parimaid pakkumisi, võimaldades maha müüa iga hetke tipphindadega soetatud elektri. Elektri tarbijale pole jäetud võimalusi oma huvide kaitsmiseks.

Elektrum Eesti juhi sõnul oleksid hinnad järgmisest aastast tõusnud nagunii, hoolimata turu avanemisest. Põhjuseks lihtne asjaolu – Eesti Energia on siiani saanud tasuta CO2 kvoote, kuid uuest aastast enam mitte.

"Narva jaamade elektritootmise omahind tõuseks ning see oleks olnud piisav põhjus tõsta hindu 1. jaanuarist 2013 isegi kõrgemale, kui me täna peatselt avaneva elektrituru tingimustes näha saame. Vabaturg võimaldab aga antud olukorras langetada igal tarbijal endale parim valik, seega avatud turu olukord on tarbijale just pigem hea," sõnas Videvik.

"Kui riik reguleerib hinna madalamaks kui turuhind, siis pikas perspektiivis ei ole see mitte kellelegi kasulik ning pärsib investeeringute tegemist. Madalad ja reguleeritud elektrihinnad ei taga pikemas perspektiivis meie regiooni elektrivarustuse ja elektritootmise arengut. Vaba turg võimaldab kaasata piirkonda uusi investeeringuid nii elektri tootmisesse kui ka uusi elektrimüüjaid."

Videviku sõnul pole kindlasti kõik kohe algusest peale ideaalne. "Tuleb mõista, et elektrituru avanemine on kõigi jaoks võrdlemisi uus olukord. Olen samas veendunud, et elekter olgugi, et tänapäeva inimese esmavajalik tarbekaup, on väärt samasugust lähenemist nagu iga teine toode, mida meil on võimalik turutingimustes osta."