Toetuse taotluste esitamine Balticconnectori rajamiseks ja Eesti-Läti gaasiühenduste tugevdamiseks 2015. aasta Euroopa ühendamise rahastu teise vooru lähtub Eesti ja Soome peaministrite eelmise aasta novembris sõlmitud kokkuleppest, mis seadis eesmärgiks Balticconnectori valmimise hiljemalt 2019. aastaks, teatas Elering.

„Kahjuks esitas Elering investeerimistaotluse hetkel üksi vaatamata korduvatele läbirääkimistele Soome gaasiettevõttega Gasum liikuda Balticconnectori projektiga kahe riigi peaministrite poolt kokku lepitud ajakava alusel. Raske on mõista Gasumi motiive investeerimistaotlusega mitte kaasa tulla, kuigi antud projekti turutest on näidanud turuosaliste suurt huvi ühenduse vastu,"kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

"Samuti on antud ühendus eelduseks ühise Balti-Soome gaasituru loomisele, et luua gaasiturul reaalne konkurents ja tõsta mõlema riigi gaasivarustuskindlust,“ lisas ta. 

Järgmise sammuna on Eleringi eesmärk esitada Euroopa Komisjonile taotlus Balticconnectori ehituse kaasrahastamiseks 75 protsendi ulatuses sellel aastal käivituvast Euroopa ühendamise rahastamisvoorust. 

Lõplik investeerimisotsus sõltub mitmest asjaolust. Kõige olulisemad on gaasituru avamine Soomes ja Euroopa ühendamise rahastu toetuse ulatus.

Balticconnector koosneb 81 kilomeetrist merealusest gaasi ülekandetorust, 22 kilomeetri pikkusest Soome maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust ning 47 kilomeetri pikkusest Eesti maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust koos gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.

Balticconnector võimaldab Eesti ja Soome ülekandevõrkude vahelisi gaasivoogusid kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit ööpäevas. 

Balticconnectori maksumuseks on kavandatud 250 miljonit eurot, millest Eesti osa maksumus oleks 130 miljonit eurot. Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamine läheb maksma 35 miljonit eurot. Ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.