Laenu põhieesmärgiks on refinantseerida Eesti Energiale tehtud investeeringud Eleringi omandisse jääva vara osas.

“Refinantseerime kõiki neid tehtud investeeringuid varadesse, mis jäävad Eleringi omandusse, nüüd kui Elering eraldati Eesti Energiast,” rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi Päevaleht Online´ile. “110, 220, 330 liinide investeeringud, alajaamade trafode investeeringud, milleks Eesti Energia on võtnud laenu,” selgitas ta.

Grupi siseste laenude refinantseerimine on üks osa Eleringi eraldamise plaanist elektri tootmise ja müümisega seonduvatest tegevustest ja omandiõiguse üleminekust riigile.

“See kokkulepe, mis Eleringi ja Eesti Energia eraldamisel sõlmiti, et põhivõrgu käsutusse jäävad kõik tema senised käsutuses olevad varad ja põhimõtteliselt finantseeritakse ka nende varadega seonduvad laenud, see kokkulepe oli igati asjakohane. Ma arvan, et see on kõige parem lahendus. Kindlasti oleks halvem, kui näiteks osa varasid oleks jäänud Eesti Energia käsutusse,” lisas Veskimägi.

Kui peamine osa laenust läheb Eesti Energia investeeringute refinantseerimiseks, siis 20 miljoni euro osas võib Elering kasutada vahendeid ka muudeks projektideks. Plaanis on teha elektrisüsteemi toimimiseks vajalikke investeeringuid, mis tähendab nii uute ühenduste loomist kui elektrisüsteemi avariide korral operatiivselt käivitatava elektrijaama ehitust.

Avariielektrijaama rajamine võimaldab lõpetada senise avariivõimsuste ostmise Lätis.

Laen on võetud lühiajaliselt kolmeks aastaks kolmeprotsendise intressiga. “Tulevikus tahame otse kaasata vahendeid rahvusvahelistelt finantsturgudelt,” ütles Veskimägi ning lisas, et kohe alustatakse ka töid selles suunas.

SEB, Swedbank, Nordea ja Sampo Pank korraldasid ühiselt sündikaadi kus SEB AB on dokumentatsiooni agent ja Nordea makseagent.