Suve hakul ütles Eesti Energia juht Hando Sutter, et elektri hind tõuseb sel talvel kolmandiku võrra. See ütlemine põhjustas ühiskonnas suure šoki. Kas elektri hinna tõusu peaks võtma paratamatusena või saavad turuosalised teha midagi selle mõjutamiseks?

Siin on uskumatult palju tegureid.

Esiteks, selle aasta neljanda kvartali hinnahüpe tasemele 40+ eurot/MWh on pigem ikkagi anomaalia. Juba praegu on 2019.–2020. aasta elektri hinna prognoos 40 või 40– eurot/MWh tasemel. Hinnahüpe tulenes suuresti sellest, et kuskil 10 TWh elektrit aurustus kevadel Norras õhku. Seega sellest hinnahüppest lähtudes ei saa me teha mitte mingeid pikaajalisi järeldusi.

Teiseks on meie hinnangul vaja elektri hinda tasemel umbes 50 eurot/MWh, et hakataks investeerima uutesse elektritootmisvõimsustesse. Praegune hinnatase, kus osa elektritootmise kulusid ei peegeldu hinnas, võtab võimaluse ehitada konventsionaalseid elektrijaamu. Selliseid jaamu on aga süsteemis vaja selleks, et tuli põleks igal hetkel, mitte ainult siis, kui päike paistab või on väga tuuline. Eleringi mure ei ole mitte kõrged hinnad, vaid see, et hind võib tulevikus olla liiga madal, mis ei võimalda teha investeeringuid uutesse elektrijaamadesse, ja see on tarbijate elektriga varustamisel probleem.

Kolmandaks, hinnaga koos räägime ka Eesti tarbija varustuskindlusest. 2018. aastal korraldatud üleeuroopaline elektri varustuskindluse analüüs näitas, et paanikaks pole põhjust isegi siis, kui näiteks Narvas tootmisvõimsused suletakse. Euroopas on ühtne elektriturg, ühtne elektrivõrk alates Gibraltarist kuni Nordkapini, mistõttu tuleb varustuskindlust vaadata regioonis tervikuna.