Elevandimaja hange võib teha Tallinna EAS-i ees võlglaseks

Elevandimaja kriisi möödudes pidanuks hankele kutsuma ka teised ettevõtted.

Kuna lõhkuma kippunud elevanti põhjuseks tuues hoiti hoone ehitushange vaid ühele ettevõttele, soovitab rahandusministeerium Tallinna kultuuri­väär­tuste ametil maksta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) tagasi põhjendamatult saadud 5,99 miljonit krooni.

„Rahandusministeerium lähtub valeandmetest,” kaitses Tallinna kultuuriväärtuste ameti seisukohta ameti kultuuriosakonna juhtiv spetsialist Ene Vohu. „EAS otsustas, et elevandimaja projekt on abikõlblik. See läbis kõik komisjonid,” kinnitas ta eile.

Rahandusministeerium soovitab Vohu sõnul teha juba riigihankega kaetud töödele sisuliselt kaks hanget, mis ei ole aga kooskõlas nõudega, et ühte hanget ei tohiks osadeks jagada.

Tallinna loomaaed alustas afrikaaniumi paksunahaliste maja elevantide osa ümberehitamist juba 2006. aastal. Vohu sõ­nul oli Euroopa tõukefondist raha taotlemise üks eesmärk toona riigihanke alusel sõlmitud töövõtulepingu lõpuleviimine.

Kuupäevade üle on ministeeriumiga siiski raske vaielda – hanke tulemusel ehitusfirmaga sõlmitud töövõtuleping lõppes 2007. aasta oktoobris. EAS-ilt kü­siti raha aga juba lisakokkuleppe alusel, mille asemel oleks pidanud korraldama uue riigihanke, sest kiirmenetluse aluseks olnud pakiline probleem, mis sai alguse elevandi hambavalust, oli selleks ajaks juba lahenenud.

Elevandid juba ammu sees

Hange jäeti tookord välja kuulutamata just seetõttu, et vältida ohtu loomaaia külastajate ja töötajate elule, kuna eksisteeris võimalus, et elevant Carl purustab avariiohtliku ehituse.

Küsimusele, kas nn hädahanke käigus võeti ühendust ka teiste ehitajatega, Vohu vastata ei osanud. „Võimalik, et mitte­ametlikult kellegagi räägiti,” lausus ta. Ehitusfirma Remet valiti tema sõnul põhjusel, et firmal oli loomaaia territooriumil ehitades juba „käsi valge”.

Vaieldavale rahakasutusele vaatamata avati elevandimaja siseekspositsioon külastajatele mullu jõulude ajal. Rahastajate puudumise tõttu on seni lõpetamata aga ninasarviku ja kääbusjõehobude eluruumid.

EAS raha tagasi küsimisega ei kiirusta

•• Hankemenetlus, kus tööde tegemiseks peeti läbirääkimisi vaid ühe pakkujaga, ei vasta rahandusministeeriumi auditiaruande järgi riigihangete seaduses toodud põhimõttele edendada konkurentsi ja tagada raha parim kasutamine ning riigihanke läbipaistvus.

•• Audiitorite hinnagul tulnuks kasutada avatud hankemenetlust kõikide nende tööde puhul, mis ei olnud seotud ettenägematute sündmustega.

•• Elevandimaja hanget korraldanud Tallinna kultuuriväärtuste ameti väitel käib vaidlus aga hoopis EAS-i ja rahandusministeeriumi vahel.

•• EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnul võtab sihtasutus seisukoha lähinädalatel. „Auditite ees­märk on anda sõltumatu osapoole soovitusi, et muuta tegevusi veelgi läbipaistvamaks ja efektiivsemaks,” ütles Hankov. „Edasised otsused soovituste rakendamise osas teeb siiski EAS, kaaludes otsustamisel põhjalikult loomulikult ka audiitorite väljatoodut.”