Elioni digiboksi käivitumine võtab üha enam aega
Elionil on kokku 130 000 digitelevisiooni klienti ning ettevõte üritab end üha uusi tehnoloogilisi lahendusi, teenuseid ja ka meelelahutusvõimalusi pakkudes turul eesrindliku novaatorina esitleda. Samal ajal aga kasutab tervelt kaks kolmandikku digi-TV klientidest endiselt aastatel 2006–2009 väljastatud nn esimese põlvkonna digiboksi Amino A110. See tähendab, et regulaarsete tarkvarauuendustega, millega Elion uusi teenuseid ja standardeid – näiteks HD-pildiga kanaleid – lisab, kaasneb digibokside aeglustumise oht.
Olen Elioni Kodulahenduse klient ka ise ning esmalt uuriski Elion aeglasema digiboksi üle kurtmist kui klient Jan Jõgis-Laatsi oma. Ent teisalt võib selliseid muresid arvukalt leida ka Elioni enda või Hinnavaatluse foorumist. Suhtlesin lähemalt ka viie pikaaegse Elioni Kodulahenduse kliendiga, kellest neli tõdes, et eriti aeglaselt tundub digiboks töötavat pärast läinud talvel tehtud tarkvarauuendust – digiboksi käivitumine võtab aega mitukümmend sekundit, mille jooksul tuleb kõigepealt sinise taustaga ekraanile soovitus veidi oodata ja seejärel enne telepilti lihtsalt sinine ekraan. Samuti märkisid nii tartlane, pealinlane kui ka Saue elanik, et viimasel ajal tundub pilt varasemast sagedamini hanguvat, pärast mida on vaja digiboksi taas käivitada. Viies, oma sõnutsi mitte väga aktiivne telerivaataja Kalamajast, aga olukorra olulist halvenemist täheldanud pole.
Elioni avalike suhete juht Lilian Nõlvak kommenteeris aeglasemat käivitumist esialgu nii, et aegluse hindamine on suhteline. Samal ajal nõustus ta, et klienti võib pärast tarkvarauuendust varasemast aeglasem tunduv digiboks häirida.
Aeg lüheneb
„Praegu on „Oota” teade nii sätitud, et inimesed jõuaks seda lugeda. Ja et teade on igal käivitamisel ühesugune, võibki tekkida arusaam, et käivitamine on aeglane,” on Nõlvaku sõnul käivitamisel tegu „kummaliselt lihtsa” tõsiasjaga, et firma ise on ooteaja sellisena määranud. „Järgmise nädala alguses testime 30 kliendiga teatekuvamis-aja lühendamist ning kui test sujub, laiendame seda juba kõigile kasutajatele.”
Teisalt avaldasid Eesti Päevalehega rääkinud ja end IT-vallas üsna koduselt tundvad inimesed arvamust, et sisuline põhjus on hoopis selles, et Elioni täiendavad teenused käivad Amino boksi vahemälule pisut üle jõu. „Mulle tundub, et telerile kuvataval paneelil on lihtsalt nii palju asju, et see boks peab kogu pahna iga kord serverist alla tirima, ning et vahemälu pole, siis on ta ka aeglasem,” lausus Sauel elav Elioni kliendist Urmas. Urmasest sõltumatult arvas ka Tartus ühes IT-teenuseid arendavas firmas töötav Kalle, et aeglasemaks muutumise taga on digiboksi kaudu pakutavad uued funktsioonid. Teise põhjusena – kuigi pisut keerulises tehnilises keeles – tunnistas Amino seadme rolli ka Elion (vt kõrvallugu).
Alates 2010. aastast Elion klientidele enam Amino A110 digibokse ei paku ning ühtlasi on ettevõte klientidele teinud pakkumise soetada uuema protsessoriga Motorola VIP1003 digiboksi tavahinna 101,62 euro asemel 63,27 euroga.
Kommentaar
Lilian Nõlvak
Elion
Digiboks on oma olemuselt arvuti nagu muudki tarkvara alusel töötavad kliendiseadmed, millel on küljes spetsiifilised liidesed signaali vastuvõtuks ja selle edastamiseks teleri jaoks vastuvõetavale kujule. Digiboksi sees toimub signaali dekodeerimise, dekrüpteerimise ja signaalitöötluse protsess, millega tegeleb peamiselt seadme südameks olev protsessor (sisuliselt arvutab). Kuna Motorola boksid on klass uuema põlvkonna protsessoriga, siis on nad ka suurema arvutusvõimsusega, samuti on neis rohkem sees operatiivmälu – see avaldub kiiremas signaali töötlemises ja vaataja jaoks ka kiiremates vastustes tema käskudele. Kuna on olemas kiirem seade, millega võrrelda (Motorola), siis tekib paratamatult tunne, et eelmine seade (A110) on sellega võrreldes aeglasem, kuigi alles eile oli see tavaline standard.
