Seppänen ütles, et ta ei tohi täpsemalt tuleviku hinnakujundusest rääkida, kuid üldiselt Eesti tarbija jaoks hind ei muutu. "Arvan, et andmeside hind mujal Euroopas Põhjamaade telekomide klientidele saab olema üsna lähedal hulgihinnale, mis on ka enam-vähem see hind, mis rändlus praegu maksab," ütles ta. "Hind ei lähe kallimaks, pigem pisut odavamaks."

Uues regulatsioonis on nn jätkusuutlikkuse mehhanism, mis aitab uue hinnakujundusega toime tulla Põhjamaade telekomidel, kelle andmeside jaehind on märkimisväärselt madalam kui euroliidu uus kehtestatud hulgihind. "Usun, et Põhjamaade firmad hakkavad seda mehhanismi kõvasti kasutama," ütles Seppänen.

Jätkusuutlikkuse mehhanism tähendab muu hulgas, et rohkem aega võõrsil kui kodumaal olevatelt klientidelt saab telekom võtta väikest rändlustasu. Samuti seda, et limiteerimata andmemahuga kliendid saavad välismaal kasutada lisatasuta maksimaalselt andmemahtu, mille maksimaalne hulgihind võrdub kahekordse kuutasuga. Ehk teisisõnu, kui keegi on sõlminud 30-eurose kuutasuga limiidita lepingu, siis saab ta piir taga kasutada ühes kuus lisatasuta 30 (lepingu tasu) / 7,7 (1 Gb hulgihind) * 2 = 7,8 Gb.

Elisa juhi sõnul on aga uus regulatsioon ses mõttes hea, et langetab hinda Lõuna-Euroopas, kus mõnes riigis küsisid telekomid isegi 50 eurot ühe gigabaidi eest.

15. juunist jõustuv hinnapiir 7,7 eurot ühe gigabaidi andmemahu eest on Seppäneni sõnul ootuspärane tase. "Ennustasime, et kuue kuni kaheksa euro vahemikku jääb," ütles ta.